Venemaa kõrged tollid meelitavad masinamüüjaid

Seetõttu võib ennustada metsamasinate nõudluse kasvu. "Kuna saekaatrid ja paberitehased tahavad püsivat toorainetarnet, siis korralike metsamasinatega on võimalik kindlustada tootlus," ütles Laagriküll.

"Mis puutub meie firmasse, siis jah, meil on plaane seoses Venemaaga, aga teema on veel konfidentsiaalne," ütles INTRAC Eesti ASi metsamasinate müügijuht Tauri Kakko. Tema sõnul kõrged tollid alguses pigem pidurdavad metsa varumist Venemaal, sest kohalikke tarbijaid ei ole piisavalt. "Samas metsamasinate müüki see väga negatiivselt ehk ei mõjuta, sest ka Venemaal raiete mehhaniseerimine üha hoogustub," rääkis Kakko, kelle arvates on selle taga praegune suur käsitöö maht ja Vene masinate madal tööviljakus.

"Loodetavasti Vene puidutollid hoogustavad hoopis raiet Eestis, sest muidu tuleb meie saeveskid sulgeda. Siin tuleks ka Eesti riigil aktiivselt sekkuda," arvas Kakko.

Eelmise aasta oktoobris lubas Venemaa president Vladimir Putin tele-eetris piirata toorpuidu väljavedu ning juba mõni kuu hiljem tuli Venemaa valitsus välja otsusega tõsta männi-, kuuse- ja kasepalgi tihumeetri väljaveotariifid 1. juulil 10 euroni ehk 157 kroonini. Praegu küsib Venemaa saepalgi tihumeetri eest 4 eurot ehk 62 krooni. Järgmise kahe aastaga tõusevad tollid koguni 50 euro ehk 782 kroonini. See on vaid ligi 100 krooni vähem, kui praegu maksab saepalk Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelaos.

Metsatöösturid kolimisega Eestist Venemaale ei kiirusta.

"Investeerimine Venemaale pole nii lihtne, kui esmapilgul võib paista. Lisaks majanduslikele riskidele on seal ka muid tegureid, mida ei osata ette näha," ütles Eesti Metsatööstuse Liidu juht Andres Talijärv, kelle sõnul on Eesti ärimehed Venemaale investeeringute tegemisel ettevaatlikud ja toovad sealt pigem oma osalust ära kui viivad raha juurde.

"Suve elavad Eesti saeveskid ilmselt üle. Raskused tekivad septembris, kui oma metsast palki ei tule ja Venemaa suhtes on ebaselgus," lausus Talijärv.