Tehnikaülikooli robotiehitaja võttis eeskujuks kalad

Sel nädalal Tallinna Tehnikaülikoolis sai Madis Listak sellise roboti väljamõtlemise eest doktorikraadi.

Tarkvarainseneri ettevalmistusega Listak tahtis teha midagi huvitavat ning tema juhendaja TTÜ biorobootika professor Maarja Kruusmaa sõnul käidi viis aastat tagasi enne tööga alustamist nii päästeametnike, demineerijate kui keskkonnakaitsjate jutul, et välja mõelda seade, mida tõesti vaja läheb.

Selgus, et mured olid kõigil ühised. Tuukritöö on kallis, keskkonnaseiret vee alla tegema saab saata vaid eriettevalmistusega inimesi. Uppunute ülestoomine on lihtne, aga enne tuleb nad üles leida, see jällegi on keeruline.

Kuid töö ja probleemid kaugeltki lõppenud. Tehnikaülikoolis alustas sellest sügisest tööd biorobootika laboratoorium ning mereroboti täiustamine on kindlasti töökavas.

Näiteks vajab täiustamist roboti liikumisvõime. Robot peab suutma jääda ühte kohta seisma, kui on tuvastanud midagi, kus on vaja näiteks tuukrite või demineerijate abi.

Robotile tuleb lisada sensorid, mis suudavad leida veest erinevaid kemikaale. Kunagi võiks robot olla selline, et selle saaks saata autonoomselt vee alla liikuma, ilma, et peaks kartma seadme kadumamineku pärast.Täna on robotil sabas juhe ning operaatori sülearvutis on näha, mis täpselt vee all sünnib.

Samuti tuleb täiustada roboti kehapinda, kümne aasta pärast võiks robotit katta sensoritest koosnev kunstnahk ning robot peaks suutma enda huvides ära kasutada veealuseid hoovusi. Kui kunstlihased arenevad vajalikule tasemele võiks neidki roboti juures kasutada.

Ning Listakul on veel üks mõte: robot võiks osata kaladega suhelda ning karjatada meres kalaparvi nagu karjakoerad lambaid.