Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötuskindlustuse suhtes on raske üksmeelele jõuda
Varend ütles, et töötuskindlustusmaksete kogumine senisel tasemel pole veenvalt põhjendatud. "Saame aru, et majandus jahtub ning makstavad hüvitised võivad suureneda, kuid otsust põhjendavaid analüüse pole," ütles Varend.
Varendi sõnul võiksid maksumaksjad töötuskindlustusmaksete praeguse määraga nõustuda, kui hüvitise saajate ring laieneks. Praegu ei maksa töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist, kui ettevõttes töötab vähem kui viis inimest. Mingit hüvitist pole loota, kui lahkuda töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
"Igal juhul peaks olema tasakaal," kommenteeris Varend, "praegune olukord on meie hinnangul põhiseadusvastane. Kui midagi ette ei võeta, pöördume kindlasti õiguskantsleri poole."
Ametühingute keskliidu juht Harri Taliga hääletas töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse samale tasemele jätmise poolt.
"Ametiühingute seisukoht on, et tuleks tõsta esimese 100 päeva töötuskindlustuse hüvitise määra praeguselt 50 protsendilt 70 protsendile," põhjendas Taliga langetatud otsust. "Tahame, et kindlustusest oleks töö kaotanutele rohkem kasu, et see ei sarnaneks nälja kondise käega."
Taliga tõdes, et suur osa töötajatest ei saa kunagi töötukassast hüvitist, sest neid lihtsalt ei koondata ning nad ei jää töötuks.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et kriitika töötuskindlustusmakse aadressil on õigustatud, sest töötukassasse pole üüratuid varusid vaja.
"Me oleksime töötuskindlustusmakset veelgi vähendanud, kui seaduses ruumi oleks," kommenteeris Kriis enda ja samuti tööandjaid esindanud Vahur Krafti otsust töötuskindlustusmakse praegusel tasemel hoidmise vastu hääletada.
"Üldine konjunktuuri jahenemine töötukassa varasid oluliselt ei mõjutaks. Maksumaksjate liidu kriitika on õigustatud, kuna töötukassale pole nii palju reserve vaja," lisas Kriis.
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium valmistavad ette tööjõureformi. Sellega võidakse üksteist dubleerivad hüvitised kaotada. Praegu saab hüvitist nii tööandjalt kui ka töötukassalt.
Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium pooldavad töötuskindlustusmakse määra säilitamist, sest tööseadusandlust tehakse praegu ümber ning majandus jaheneb.