Uus tulumaksuseadus teel kohtuhaamri alla

Eesti leppis liitumisläbirääkimistel kokku, et praegusel moel võib kasumit maksustada vaid 2008. aasta lõpuni. Seega läheb jaotamata kasumi tulumaksuvabastus, mille puhul maksustab Eesti Euroopa Liidus asuvatele emaettevõtjatele makstud dividende, vastuollu ema- ja tütarettevõtja direktiiviga. Eesti valitsus langetas tänavu 5. juulil otsuse muuta tulumaksusüsteemi, aga jätkata reinvesteeritud kasumile maksuvabastuse võimaldamist. See puudutab kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtjaid.

Ettevõtjad ja maksuspetsialistid aga kahtlevad Euroopa Komisjoni naiivsuses ja usuvad, et plaan säilitada praegune kord vigurite abil lõpeb investoreid peletava kohtuga.

"Minu arvamus on, et Euroopa Komisjon ei rahuldu ainult nn kosmeetilise muudatusega ja süüvib tehtud muudatuste sisusse. Kui selgub, et Eesti soovib kõrvale hiilida liitumislepingus võetud kohustusest ning sisuliselt jätkata jaotamata kasumi maksuvabastusega, siis ilmselt jõuab see ka Euroopa Kohtusse," rääkis Magnum ASi nõukogu esimees ja rahvusvahelise maksuõiguse ühingu IFA-Eesti juhatuse liige Aare Kurist.

"Kui välisinvestorile selgitada, et meil Eestis küll kehtib tore ettevõtjasõbralik süsteem, aga kahjuks vaieldakse selle üle paar lähemat aastat Euroopa Kohtus ning keegi ei oska prognoosida, mismoodi see vaidlus lõpeb, siis selline teave kindlasti ei lisa Eesti investeerimiskeskkonnale atraktiivsust," tõdes Kurist.

Endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on Eesti olukorrale vaid neli halba lahendust: minna vaidlusega Euroopa Kohtusse, loobuda dividendide maksustamisest, säilitada praegune süsteem kosmeetiliste muudatuste abil või hakata kasumit madala maksumääraga maksustama.

"Ühtegi head lahendust ei ole, eelista millist tahes, aga kohtusse minek oleks kõige suurem miinus," ütles Sõerd.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman pidas investorite ebakindlust võimaliku kohtuasja ees absurdseks. "Ei saa aru, millest võib ebakindlus teie arvates tekkida? Eesti on oma otsuse teinud ja see annab investoritele kindlust. Kui Euroopa Komisjon soovib Eestiga kohut käia, siis ei saa karistatud investorid, vaid kaotuse puhul Eesti riik," sõnas Luman. Küsimusele, kas Eesti võib sel juhul kaotada rohkelt välisinvesteeringuid, vastas Luman küsimusega: "Miks peaks?"

Hansapanga Grupi juhi Erkki Raasukese sõnul peakski riik tõsiselt kaaluma kahe valiku vahel. "Siin ongi kaks seisukohta, mida võiks vastandada: Eesti jäämine oma senise valiku juurde ja sellega lõpuni minemine koos võimalike komplikatsioonidega versus see, et teha ülilihtsustatud ettevõtte tulumaks suhteliselt madala määraga," arvas Raasuke.

"Mingi vägikaikavedu kindlasti stabiilsust ja selgust ei lisa ning loodetavasti see valik, mis võetakse, ei vii kohtulahinguteni," ei pooldanud Raasuke kohtuteed.

Praeguseks juba viimasegi tähtaja ületanud uue tulumaksuseaduse eelnõu on ikka veel koostamisel ja avalikustamise ainsaks tärminiks on määratud "varsti".

Rahandusminister Ivari Padari sõnul pole investoritel põhjust muretseda, kuna kehtima hakkav tulumaksuseadus saab olema Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Padar andis Äripäevale intervjuu.

Valitsus langetas põhimõttelise valiku juuli alguses, seda muudetud ei ole. Viivitus oli tingitud mõningate detailide täpsustamisest, kuid veel tänavu läheb eelnõu vajalikule kooskõlastusringile.

Tulumaksuseaduse muudatused tuleb jõustada 2009. aastaks, seega jõuab küll. Eeldatavasti võetakse need 2008. aasta esimesel poolel vastu.

Meie eesmärk ei ole komisjoni "ära petta". Oleme veendunud, et muudatused on ELi õigusega kooskõlas ning seda kinnitab meie hinnangul ka Euroopa Kohtu praktika.

Praegu ei saa enam rääkida neljast erinevast võimalusest, kuna valitsus langetas 5. juulil otsuse - muuta tulumaksusüsteemi, kuid jätkata reinvesteeritud kasumile maksuvabastuse võimaldamist.

Investoritel pole põhjust muretsemiseks. Valitsus on tulumaksusüsteemi tuleviku suhtes otsuse langetanud ja peatselt realiseerub see ka seaduses.

Euroopa Komisjoni esindajate sõnul on Eestile antud aega oma tulumaksuseaduse muutmiseks 31. detsembrini 2008 ja selleks ajaks peab seadus olema kooskõlas ema- ja tütarettevõtja direktiiviga.

Ametlikult hakatakse Eesti uut tulumaksuseadust kontrollima pärast määratud tähtaega.

Euroopa Komisjonis ei peetud aga mingiks argumendiks soodsa maksusüsteemi säilitamist investorite meelitamise eesmärgil, sest uuringute põhjal on kohaliku maksusüsteemi tähtsus investoritele alles seitsmes argument otsuste tegemisel.

Küsimustest kohtusse kaebamise kohta põiklesid komisjoni esindajad kõrvale, kuid kinnitasid, et Eesti uus tulumaksuseadus peab olema Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas ja Euroopa Komisjon oma otsusest ei tagane.

See, et uue tulumaksusüsteemi tutvustamisega nii kaua on venitatud, süvendab ebakindlust ja rahulolematust investorites ja ka Eestis tegutsevates ettevõtjates, kes tahavad teha tulevikuplaane.

Kohtuasi on võimalik, sest tava, et maksubaasiks on jaotatud kasum, mitte teenitud kasum, on nii Euroopas kui ka maailmas üsna erakordne. Võib olla, et Euroopa Komisjonile ja mõnele liikmesriigile see ei meeldi, kuna tehniliselt on ju võimalik tulumaksu üldse mitte maksta.

Ma usun küll, et suudame koostada sellise eelnõu, millega pole kellelgi mitte mingisugust põhjust kohtusse minna. Me oleme valitsuse kabinetinõupidamisel asja arutanud ja oma otsuse langetanud. Oleme veendunud, et see eelnõu, kui ta ükskord seaduseks saab, on kooskõlas Euroopa Liidu kõikide regulatsioonidega ja investorid ei pea kartma.

Siiski olen nõus, et tegelikult oleks pidanud selle aasta jooksul asjaga hakkama saama.