Miró näitus avaneb täna

1920ndail suundus kolmekümnendates eluaastates Miró kunstimekasse Pariisi ja hakkas seal peagi viljelema uut kunstivoolu - sürrealismi.

"Teda tuntaksegi ennekõike sürrealistina," tutvustab näituse koordinaator kunstiajaloolane Ragne Nukk.

Sürrealismiga seostub esimesena sõna "ebareaalne". Arstiharidusega literaat ja liikumise asutaja André Breton seletab 1924. aastal ilmunud esimeses sürrealistide manifestis sürrealismi kui vahendit, mis ühendab teadvust ja alateadvust, kaht vastandit üheks absoluutseks reaalsuseks - ülireaalsuseks.

Pariisis esines Joan Miró mitmel sürrealistide rühmituse näitusel. Kuid nende ekstravagantsetest ettevõtmistest enam imponeeris tagasihoidliku loomusega kunstnikule sürrealistlik kirjandus, millesse ta Pariisi perioodil süvenes.

Alles siis toimus tema loomingus radikaalne pööre. Geomeetriliselt ja lihtsustavalt kujutusviisilt läks Miró järsult üle fantastiliste vormide kujutamisele.

Muutusid ka Miró töömeetodid, sürrealistide eeskujul võttis ta kasutusele automatismi ning juhuslikkuse.

"Joan Miró loomingut võib nimetada abstraktseks või orgaaniliseks sürrealismiks. Kunstniku abstraktsionism põhineb siiski reaalsetel vormidel.

Töö käigus neid suuresti lihtsustades andis ta vormidele talle iseloomuliku biomorfse kuju.