Valitsus sai kollase kaardi

Aasta algas rahandusminister Ivari Padarile ja peaminister Andrus Ansipile korraliku pauguga. Esimestel päevadel selgus, et mullu laekus käibe- ja sotsiaalmaksu riigituludesse oodatust vähem. Käibemaksu alalaekumine oli 700 miljonit ja sotsiaalmaksu laekus vähem 200 miljonit krooni.

Kui kasutada jalgpalli terminoloogiat, siis on valitsusele näidatud kollast kaarti - ta on saanud maksutulude alalaekumise näol hoiatuse. Kui vigaderohke mäng jätkub ka tänavu, ähvardab Ansipi valitsust juba punane kaart ehk platsilt eemaldamine.

Kehv maksulaekumine näitas meile, et 2007. aasta eelarve tegemisel aluseks olnud prognoosid ei pidanud paika. Eelarve autorid ei osanud ette näha, et aasta teisel poolel majanduskasv sedavõrd pidurdub. Võib muidugi öelda, et mis sest vanast asjast enam meenutada. Ent kogu 2008. aasta riigieelarve on tehtud veel majanduspeo meeleolus. Riigieelarve kulude ja tulude poolele on prognoositud aukartustäratav kasv, see prognoos aga tõenäoliselt ei täitu.

Peaminister Ansip on seni riigi kulutuste järsu tõusu kritiseerijaile oponeerinud väitega, et meie riigieelarve on ülejäägiga ja oleme üks väheseid maailma riike, kes seda suudab. Ülejäägile viidates on rahustatud ka välisanalüütikuid, kelle usk Eesti majandusedu jätkumisse on löönud kõikuma. Ülejääk on olnud valitsusliikmeile hea argument riigieelarvet puudutavais diskussioonides.

Tõenäoliselt võib juba valitsuse esimese aastapäeva ajal selguda, et see argument enam ei toimi, eelarve on defitsiidis ja valitsusel oleks vaja midagi uut, millega kahtlejaid rahustada.

Arvan, et vajalik abinõu võiks olla ausus. Tabavalt iseloomustas esmaspäevases Äripäevas Ansipi valitsust Hansapanga analüütik Maris Lauri: praegusele valitsusele on iseloomulik rääkida ainult ilusatest asjadest.

See ei ole omane ainult Ansipile. Ka president Toomas Hendrik Ilves kinnitas oma uusaastakõnes, et kõik läheb ka tänavu hästi ja analüütikute jutte võimalikest tagasilöökidest ei tasu uskuda.

Kui võrrelda riigimeeste väljaütlemisi näiteks ettevõtjate ja analüütikutega, elaksid nad justkui erinevates maailmades. Viimased on korduvalt juhtinud riigiisade tähelepanu majanduses ja kogu ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seni on aga just riik neid hoiatusi eiranud.

Tunneksin end palju kindlamini, kui Ansip ja Padar ei kordaks rikkis grammofoniplaadi kombel, et midagi hullu ei ole, kõik on hästi. Käibe- ja sotsiaalmaksu alalaekumine on märk, et valitsus peab sel aastal riigieelarve tulude laekumise osas arvestama mustemate stsenaariumidega, kui seda on seni tehtud.

Kui Ansip ja Padar julgeksid seda tunnistada ning asuksid koostama plaani B juhuks, kui plaan A ei tööta, aitaks see kiiremini raskustest üle saada.