Peaminister Ansip on seni riigi kulutuste järsu tõusu kritiseerijaile oponeerinud väitega, et meie riigieelarve on ülejäägiga ja oleme üks väheseid maailma riike, kes seda suudab. Ülejäägile viidates on rahustatud ka välisanalüütikuid, kelle usk Eesti majandusedu jätkumisse on löönud kõikuma. Ülejääk on olnud valitsusliikmeile hea argument riigieelarvet puudutavais diskussioonides.
Tõenäoliselt võib juba valitsuse esimese aastapäeva ajal selguda, et see argument enam ei toimi, eelarve on defitsiidis ja valitsusel oleks vaja midagi uut, millega kahtlejaid rahustada.
Arvan, et vajalik abinõu võiks olla ausus. Tabavalt iseloomustas esmaspäevases Äripäevas Ansipi valitsust Hansapanga analüütik Maris Lauri: praegusele valitsusele on iseloomulik rääkida ainult ilusatest asjadest.
See ei ole omane ainult Ansipile. Ka president Toomas Hendrik Ilves kinnitas oma uusaastakõnes, et kõik läheb ka tänavu hästi ja analüütikute jutte võimalikest tagasilöökidest ei tasu uskuda.
Kui võrrelda riigimeeste väljaütlemisi näiteks ettevõtjate ja analüütikutega, elaksid nad justkui erinevates maailmades. Viimased on korduvalt juhtinud riigiisade tähelepanu majanduses ja kogu ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seni on aga just riik neid hoiatusi eiranud.
Tunneksin end palju kindlamini, kui Ansip ja Padar ei kordaks rikkis grammofoniplaadi kombel, et midagi hullu ei ole, kõik on hästi. Käibe- ja sotsiaalmaksu alalaekumine on märk, et valitsus peab sel aastal riigieelarve tulude laekumise osas arvestama mustemate stsenaariumidega, kui seda on seni tehtud.
Kui Ansip ja Padar julgeksid seda tunnistada ning asuksid koostama plaani B juhuks, kui plaan A ei tööta, aitaks see kiiremini raskustest üle saada.