Börsikommentaar: ehitajate päev börsil

Erinevalt Eesti arendajatest ja ehitajatest hakkasid USA ettevõtted kohe turu halvenedes maha müüma oksjonitelt hingehinna eest ostetud maatükke, ka alla turuhinna, et tekitada raha. Samuti loobuti maaostuoptsioonidest. Võimalik, et seal oli ehitajatel-arendajatel midagi ajaloost meeles, ehkki kinnisvaraturu langust ei ole seal väga pikka aega nähtud. Võimalik, et Eestis ei olegi võimalik midagi enam vähegi normaalse hinna eest müüa - sisuliselt turgu enam ei ole. On vaid maalahmakate müüjad, aga kus on ostjad?

Spekulandid läksid liiga hoogu ja optimismi täis, müües kollektiivselt ehitajate aktsiad natuke liiga uljalt lühikeseks. Mõnede suurte ehitajate aktsiate osas ulatus lühikeseks müüdud aktsiate arv koguni 30 protsendini vabades kätes olevatest aktsiatest. Võimalik, et karu võeti kinni ja sunniti ostma kõrgema hinnaga aktsiad tagasi – ehk käiku võisid minna aktsia tõusul kahjumit piiranud tehingukorraldused. Kuid kindlasti ei saa puhtalt sellega seletada juba kuu aega kestnud tõusu.

Ettevõtete juhid on ei julge enam väga tuleviku prognoosida ja näevad seda pigem tumedates toonides. Varem, kui asi alles hakkas halvenema, prognoositi pidevalt peatset turu paranemist. Kaua saab ühe reha otsa komistada?

Lennari aktsia hind tõusis 12,9 protsenti, 20,54 dollarile. Ka see ettevõte on kahjumis, ent pakub 3,5 protsendist dividenditootlust 0,3 kordse käibe ja 0,6 kordse raamatupidamisväärtuse juures.

KB Home'i aktsia hind tõusis 9,2 protsenti, 27,50 dollarile. Selle kahjumis ettevõtte aktsia dividenditootluseks oli neli protsenti. Aktsia hinna-käibe suhe oli 0,3 ja hinna-raamatupidamisväärtuse suhe 1,05.

Olen ise nende kolme ettevõtte aktsionär. Lisaks ostsin nädala esimeses pooles veebruari mõned ostuoptsioonilepingud Lennarile. Nende ettevõtete aktsiad said ostetud läinud aastal ning nad näitasid vahepeal soliidset miinust, kuid on nüüd praktiliselt tagasi soetushindade juures. Lihtsalt sai väikstviisi liiga vara neid ostma tormatud ning edasi lihtsalt hoitud. Kannatlikkus on investorile kah üks väärt omadus, ehkki sellega on raske.

Üldiselt eilsest turust. S P 500 indeks tõusis lõpuks 1,7 protsenti, päeva sees näidati ka 1,6 protsenti miinust ära. Sama palju kerkisid ka Dow ja Nasdaq.

Igaks juhuks tuleb natuke manitseda – seoses jaanuariefektiga. S P 500 indeks jäi jaanuaris miinusesse, nagu ka teised tuntumad USA indeksid. S P 500 indeks tegi oma 80aastase ajaloo suurima jaanuarikuise kukkumise. Jaanuari kasutatakse USAs börsibaromeetrina – kui jaanuaris börs tõuseb, tuleb terve aasta postiivne tulemus, kui aga langeb, saab ka kogu aasta miinusmärgiga olema. 1972. aastal Yale Hirschi poolt leiutatud indikaator on ka alt vedanud – aastatel 2001, 2003 ja 2005, kuid alates 1950ndast aastast on 75 protsenti ajast töötanud.