Hansapank prognoosib Eestile Baltimaade madalaimat majanduskasvu

Maris Lauri tutvustas täna panga tänavust esimest Baltikumi makromajandusprognoosi, mille kohaselt läbib Eesti majandustsükli põhja 2008. aasta algul ja aasta teises pooles järgneb majanduse aeglane kosumine. Läti läbis III kvartalis tipu ning Leedu jätkab veel tõusu, kuigi on tipule väga lähedal.

„Ebakindlus on kindlasti praegu väga suureks läinud ning isegi selle ülevaate kirjutamise ajal tuli uusi uudiseid, mis olid ikka sealt halvemast servast pärit. Finantsturgudel toimuv on kandunud suhteliselt otseselt üle Baltikumi. Mõningaid lahendusi võib tulla paremal juhul teises kvartalis. Teise kvartali alguses, kolmanda kvartali lõpus tulevad välja auditeeritud majandustulemused, sealt selgub kui suured on kahjud olnud. On lootust, et maailma finantsturud natukenegi rahunevad. Vähemasti saab sel juhul teada, kui suured on kahjud. Nende kahjude suurusest on mõjutatud ka majandusarengud,” rääkis Lauri.

Selle aasta esimene kvartal on majanduskasvuks tõenäoliselt kõige nõrgem, võimalik, et ka teine kvartal, märkis Lauri.

„Viimaste kuude majandusarengud Baltikumis ei ole olnud üllatavad. Kõik kolm riiki liiguvad majandustsüklis ootuspäraselt,” sõnas Maris Lauri. ”Kuigi maailma finantsturgudel toimuv ja majandusarengute jahtumine mõjutavad kahtlematult ka siinseid arenguid, ei olnud mullu kolmandas kvartalis neid ootuspäraselt veel näha. Kuid aasta lõpus olid need mõjud juba kohal ning meie arvates on nad 2008. aastal veelgi selgemalt tuntavad. Just maailmas toimuv – nii majanduses üldiselt, kui ka finantsturgudel – oli põhjuseks, miks oleme muutnud oma oktoobrikuist prognoosi. Kuna ebakindlus maailma majandusarengute osas on kasvanud, siis ei saa välistada, et sealsed negatiivsed mõjud Baltikumile osutuvad tugevamaks praegu hinnatust. Eesti on selgelt jätkamas aeglustumisfaasis, Läti majandus jõuab tsükli põhja 2008. aasta teises pooles, millele järgneb kosumine 2009. aastal. Leedu majandustsükli tipp paikneb ilmselt 2007. aasta kolmandas kvartalis ning tsükli põhi 2009. aastas,” rääkis Lauri.

Analüütik tõi välja, et investeeringud on mõjutatud vastuolulistest arengutest. Ühelt poolt on oodata negatiivseid mõjusid elamuehitusest – see on juba languses Eestis, peaks vähenema Lätis ning aeglustuma oluliselt Leedus. Teisalt peaksid investeeringud rajatistesse ning masinatesse, tootmise uuendamisse ja seadmetesse jääma suhteliselt tugevaks. Lauri peab seda positiivseks nihkeks. Euroopa Liidust tulevad eraldised (3-4% SKP-st igal aastal) toetavad investeeringuid infrastruktuuri; ettevõtted aga peavad konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvavate kulude tõttu suurendama investeeringuid efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.

Sisenõudluse kasvu vähenemine tähendas impordi kasvu järsku pidurdumist 2007. aasta teises pooles nii Eestis kui ka Lätis. Maris Lauri arvates jätkub see protsess ka 2008. ja 2009. aastal ning levib Leetu. Samal ajal on kõigi kolme riigi ekspordi kasv vaatamata välisturgude ebasoodsatele arengutele üllatavalt tugevana püsinud. Siiski prognoosib Hansabank Markets, et 2008. aastal mõjutab välisnõudluse nõrgenemine ka ekspordi kasvu. Kuna aga impordi kasv väheneb kiiremini, ootab Lauri netoekspordist üpriski tugevat positiivset mõju Eesti ja Läti SKP kasvule. Kaupade ja teenuste puudujäägi vähenemine toob kaasa ka väiksemad jooksev- ja kapitalikonto puudujäägid kolmes riigis.

„Kuigi lähiaja majandusväljavaated on Baltikumis ja Baltikumi suhtes üpriski süngetoonilised, on Balti riikidel võimalused läbida praegune langusfaas edukalt,” nägi Lauri ka positiivset. „Kohalike ettevõtete paindlikkus ja tugev eksport on olulisemad põhjused, miks uskuda positiivsesse tulevikku. Euroopa Liidu fondidest tulevad ulatuslikud rahavood, toimiv konvergents rikkamate ELi riikidega, jätkuvad struktuurimuutused majanduses, tugevad finantssüsteemid ja piiravad eelarvepoliitikad,” loetles Lauri positiivset mõju avaldavaid tegureid, mis majandusarengut toetavad.

Lauri tõi välja, et eksport töötab edukalt. 11 kuu ekspordi kasv oli 20%, viimase kolme kuu jooksul küll väiksem. "Impordi kasvu kukkumine oli veel kiirem ja tänu sellele on saanud meie saldo läinud kõvasti paremaks. Kui sisenõudlus ei kasva, pole vaja ka kaupu importida. On lootust, et Eesti majandus töötab läheb päris hästi. See on üks varu, kus majanduskasv võib osutuda paremaks, kui me prognoosime. Küsimus on selles, kui hästi me suudame eksportida,” rääkis Lauri.