Kahtlus närtsitab Merkot

Praeguseks on kahtlustused börsispetsialistide hinnangul Merko aktsionäridele maksnud kuni miljard krooni.

Minul on seda raske öelda. Kui võrrelda sama sektori ettevõtteid nii Eestis kui ka välismaal, siis on kordajate vahe tuntav, mida enne seda jama ei olnud.

Jah. Majandustegevuse tulemused meil selleks ka põhjust ei anna. Seda peaks täpsemalt investeerimispankuritelt küsima. Meie oleme küsinud ja meile on spetsialistid öelnud, et suurusjärk on poole miljardi ja miljardi vahel. Need on börsispetsialistide hinnangud, mitte minu isiklikud. Selle juures on absurd see, et kahjud on kordades suuremad kui teoreetiliselt mõeldav rahaline karistus.

Tegelikult on aktsionäre karistatud nüüd juba suurema summaga, kui seda võimaldaks seaduslik maksimum (250 miljonit krooni - toim). Ma ei kujuta ette, mis see viie aasta pärast võiks olla.

Ei, mujal see mõju ei avalda. Ametnikule on ju loomulik, et kui on mingi segane lugu, siis ta igaks juhuks väldib kontakti. Kõige kindlam on siis, kui ta ei kirjuta mitte kusagile alla. Samas võib ju tegevusetusega palju kahju tekitada. Ametkondades annab tunda, et parem on mitte midagi teha.

Mure on eratellijatega, kes meid ei tunne ja ei soovi end siduda segadusega. Pigem on see probleem ekspordi suunal. Eestis inimesed teavad meid ja neil on oma arvamus välja kujunenud.

Jah, igaks juhuks. See on inimlik, et sellist kokkupuudet välditakse. Sellepärast see ajakirjanduslik surve ka teenib seda eesmärki.

Jah. Meie olime ka varasemalt valmis kogu kahtlustuse sisu avalikustama. Praegu on juba kolmas kalendriaasta. Aga kahtlustuse episoodid algavad 2000. aastast, mil meid hakati jälgima.

Jah, muidugi. Imelik on ka see, et maadevahetusi tehti 2004. aastal. Kui see on ebaseaduslik, siis miks neid lasti teha.

Peale selle ei saa keegi muidugi aru, mis seal üldsegi ebaseaduslikku on. Ja kui kõik on nii selge, mis seal siis nii kaua uurida.

Ei.

Meie advokaadid arvavad, et kohtusse minekust on see kuskil 3-5 aastat.

Eile pärastlõunal teatas Baltimaade suurim ehitusfirma Merko Ehitus, et altkäemaksukahtlustused maadevahetuse skandaalis on viinud firmalt tellimusi, ja kutsus täpselt kahe nädala pärast kokku aktsionäride erakorralise koosoleku.

"On esinenud juhtumeid, kus potentsiaalsed tellijad on /.../ loobunud Merkoga ehituslepingute sõlmimisest. On tajutav ka ametkondade põhjendamatu venitamine ehitustegevuseks vajalike lubade andmisel," teatas Merko.

SEB Enskilda aktsiaturgude üksuse juht Sten Sumberg rääkis aripaev.ee-le, et vaatamata Merko Ehitust varjutavatele kahtlustele soovitab ta aktsiaid pigem osta kui müüa.

"Pikaajalisel investoril soovitan Merko aktsiat osta," ütles Sumberg ja rääkis, et Merko käitumine ja aktsionäride teavitamine on äärmiselt positiivne. Tema sõnul pikaajaliselt äri ei katke ja ühel hetkel läheb aktsia jälle kasvuteele.

Sumberg lisas, et aktsia on kahtlustuste tõttu olnud surve all ja ilmselt see ka jätkub. Kõige targemaks peab Sumberg aktsionäri seisukohast käia ära Merko erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul.

Uusi ostjaid hoiab tema sõnul olukorra pingelisus praegu eemal. "Tegemist on väga huvitava aktsiaga ja mina kõige halvemat ei usu," rõhutas ta veel kord.

Merko Ehituse aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 19. veebruaril kell 14.00 Nordic Hotel Forumis.

Homme kell 14-16 vastab aripaev.ee nn kuumal toolil lugejate küsimustele Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit pidas skandaali negatiivset mõju Merkole võimalikuks just erasektori poole pealt.

"Riigihangete puhul ei saa olla olukorda, et mulle Merko ei meeldi ja viskame ta nurka. Pigem peaks seda küsima erasektori poolelt, kus mõõdik ei pea olema vähempakkumine," ütles Saarniit, kelle sõnul on maadevahetuse juhtumil mõju Merkole kindlasti olemas. "Kui erafirma, kes on kuulnud mingitest segadustest ehitajaga, valikuid teeb, siis elukogenud inimesena võin öelda, et mõju on kindlasti olemas," rääkis ta.

Saarniit hindas Merko turul siiski endiselt väga kõvaks tegijaks. "Ei ole kuskilt kuulda, et Merko oleks kusagile kukkunud või YIT ja Skanska järsu hüppe teinud. Ka Lätis ja Leedus on neil suured asjad käsil," sõnas Saarniit.

Merko erakorralise aktsionäride koosoleku avaldusest ajakirjaniku käest esimest korda kuulnud ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink pole muutusi tunnetanud. "Mina pole midagi suurt täheldanud ja olukord on kaugel tundest, nagu üks konkurent oleks kõrvalt kadunud," ütles Vink.

Tema sõnul on mõju Merkole pigem emotsionaalne. "Ma arvan, et siin on pigem tegu sellise emotsionaalse teemaga, mis puudutab eelkõige mainet. Kuidas seda hangetesse ja numbritesse üle kanda, ma ei kujuta ette. See on väga raske või võimatu," sõnas ta.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul skandaal Merko Ehituse usaldusväärsust kahandanud ei ole. "Üldiselt hinnatakse inimest ikka tema töö, mitte ankeedi järgi. Kui tööd on kvaliteetsed ja tähtaegadest kinni peetud, ei mõjuta see kindlasti otsust, kes ehitab," vastas Seli.

Tema sõnul pole skandaalil mingit pistmist asjaoluga, et Merko kaotas äsja Paldiski Lõunasadamasse uute kaide ehitamise hanke. "Seal jäi Merko lihtsalt hinnaga teiseks, aga temast oli ka ligi kaks korda kallimaid pakkumisi," ütles Seli.