- OMX Baltic0,23%300,7
- OMX Riga0,01%893,08
- OMX Tallinn−0,09%2 066,85
- OMX Vilnius0,34%1 206,56
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,13%8 811,54
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,4
- OMX Baltic0,23%300,7
- OMX Riga0,01%893,08
- OMX Tallinn−0,09%2 066,85
- OMX Vilnius0,34%1 206,56
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,13%8 811,54
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,4
Eesti on oodatud uusliige oma reformikogemusega.
Millega OECD eristub?
OECD tegeleb valdkondadega, mis peavad tagama maailmamajanduse parema toimimise. Jälgime olulisi nähtusi, mõõdame neid, võrdleme liikmesriigiti, analüüsime ning koostame soovitusi, kuidas oleks kõige parem toimida. Et liikmed ja mitteliikmed võiksid need omaks võtta. Meil on 30 liiget, mis on suhteliselt arenenuma majandusega riigid. Eesmärk pole kasvatada liikmeskonda 200-le, kuid soovime lisada riike, mis on maailmamajanduse jaoks olulised.
Miks Eesti?
Eesti on oluline näide, kuidas riik saab lühikese ajaga teha väga suured muutused. Saame selle võtta eeskujuks nii OECDs kui ka väljaspool - Aafrikas, Ladina-Ameerikas.
Millal võiks Eesti liituda?
Oluline pole kiirus, vaid protsessi kvaliteet. Reeglina on liikmeks saamine kõige olulisem moment reformideks.
Mis reforme Eesti vajaks?
Tööturg, kus kõik liikmesriigid vajavad rohkem paindlikkust. Tänapäeva ühiskond on teenuste ühiskond, tehnoloogiad on keerulisemad ning ka tööturu reeglid vajavad kaasajastamist. Riigid, kes teevad seda varem, on paindlikumad ja konkurentsivõimelisemad, tõmmates ligi rohkem investeeringuid.
Eesti kahekohaline jooksevkonto defitsiit viitab konkurentsivõime probleemile - sellega tuleb tegeleda. Ning oluline on hoida makromajanduslikku stabiilsust - inflatsioon on liiga kiire, peate vaatama, kust probleem tuleb, kas ehk sisenõudlusest.
Kas OECD saab Rahvusvahelise Energiaagentuuri kaudu panustada Eesti energiajulgeolekusse?
Hetkel kuum
Eestil on oma põlevkivi, teil pole niivõrd energiajulgeoleku-, kuivõrd kliima- ja keskkonnaprobleem. OECD tegeleb kliima- ja keskkonnaküsimuste majandusliku poolega. Ja me toonitame alati - ärge subsideerige head, maksustage halba. CO2 on halb ja põlevkivi toob seda kaasa palju. Pange sellele väga kõrge hind, siis on alternatiivsetel tehnoloogiatel võimalus majanduslikult tasuvaks muutuda.
Kas OECD on kvaliteedimärk?
See pole ametlikult meie eesmärk, kuid praktikas see nii on. Seda arvestavad riski hindamisel ekspordikrediidi agentuurid ja reitinguagentuurid, turgudele see meeldib. OECD liikmeksolekut peetakse - ja õigustatult - hea majanduspoliitika märgiks ning garantiiks, et sellest kergesti ei taganeta. Samal ajal pole liikmetele sundi ega seaduslikku kohustust, mõjutab teiste riikide positiivne eeskuju.
OECD rõhutab demokraatia ja poliitilise pluralismi tähtsust. Kuidas vastab neile tingimustele Venemaa?
Tegeleme iga riigiga individuaalselt. Laienemine on nagu regatt, kõik alustavad ühel ajal, finišisse jõuavad siis, kui jõuavad.
OECD liikmelisus on kvaliteedimärk, mis annab hinnangu meie ühiskonna ja majanduse arengule.
Liitumine OECDga annab meile ligipääsu maailma ühele tunnustatumale analüüsikeskusele, kus ka Eesti enda eksperdid saavad osalema hakata ning seda juba läbirääkimiste käigus.
Lisaks on OECD rahvusvahelises majanduses oluline standardite, konventsioonide ja regulatsioonide väljatöötaja. Seetõttu saab Eesti edaspidi hakata ise osaleda OECD standardite väljatöötamises ning saab seetõttu rohkem mõjutada globaalseid protsesse.
Kuna Eesti on hakanud üha jõulisemalt panustama arengukoostöösse, siis on meil hea võimalus kasutada OECD kogemust selles valdkonnas, sest OECD on arengukoostöös peamisi teenäitajaid ja põhimõtete väljatöötajaid.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele