Transpordipakend pole kulu, mille pealt kokku hoida

"Enam kui 50 protsendil kaubaga juhtunud kahjujuhtumite põhjuseks on sobimatupakend ehk transpordipakend ei kaitse selle sisu vigastuste eest ning on valitud kauba iseloomu, kaalu, kuju, transpordi viisi ja vahemaad arvesse võtmata," tunnistab DPD Eesti ASi müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. Ka DSV Transport ASi tegevjuht Jaan Lepp on sellise suurusjärguga päri.

Pakkematerjalide tootja Emballage Technologies Tallinn OÜ tegevdirektori Inna Ralli hinnangul võivad sellised numbrid olla tingitud sellest, et kliendid ei oska oma kaubale õiget pakendit valida ning vastupidavusele ei pöörata piisavalt tähelepanu.

"Pakendile ei taheta palju raha kulutada," arutleb Ralli, kuid möönab, et firmad, kes nende ettevõttest pakkematerjalid soetavad, küsivad tihti abi sobiva pakendi leidmiseks.

"Pole olemas ühest juhist kaupade pakkimiseks," märgib Ralli asjaolu. Klientide tooted on kõik väga erinevad. See on aga mõttekoht: ehk tasub koostööd teha mõne transpordifirmaga, kes pakendamise kogemusi ja juhiseid oma klientidele edasi annab.

Ekspedeerijad üldjuhul klientidele transpordipakkematerjale ei paku ning transpordikindel pakend tuleb muretseda ise. Äripäev küsitles juhuslikult mitut ekspedeerijat ja leidis nende seast DHLi ja Ace Logisticsi, kelle teenuste nimistusse paigutus pakkematerjali tellimine. Tõsi küll, ka DSV Transport, DPD, Schenker ja Ferroline Grupp pakendavad kaupu, kuid seda vaid laologistika või terminaliteenusega koos.

Sellel on ka oma põhjus. DSV Transport ASi tegevjuht Jaan Lepp mainib, et vastavalt CMRi konventsioonile on kauba pakendamine kaubasaatja vastutus ja tavaliselt ei vastuta vedajad ning ekspedeerijad kauba pakendamise eest.

Seega saab vedaja ekspediitor kauba pealelaadimisel ainult väliselt hinnata, kas kauba pakend võiks olla piisav ja vastasel korral keelduda laadimisest.

Schenker ASi tootearendusjuht Tõnis Hitsov räägib pakendamisest eraldi lao- ning transpordiprotsessi puhul. "Kui ladustamisprotsessis valitakse sobiv pakend koostöös kauba omanikuga, siis transpordiprotsessis võetakse veoks vastu kliendi pakendatud kaup," ütleb Hintsov.

Pakendi valikust sõltub nii võimalike vigastuste tekkimise oht kui ka kauba käsitlemise lihtsus veoprotsessis.

"Mõned kaubasaatjad püüavad säästa pakendi pealt raha ning selle tulemusena tekitatakse lisakulusid ning probleeme," toonitab Hintsov.

Ent kust siis ikkagi abi ja toetust saada, et leida oma kaubale sobiv pakend. Ekspedeerijad julgustavad koostööd tegema oma logistikapartneriga.

Janek Kivimurd teatab, et DPD plaanib veel sellel aastal korraldada oma klientidele pakendamisalase töötoa, kus teooria kõrval on võimalik täiendada ka oma oskusi.

Arco Transport ASi müügijuht Raul Aarma tõdes, et ka nemad lisavad oma veebilehel esitletud logistiku ABC juhistesse pakendamise osa.

IF Eesti Kindlustusseltsi veose- ja laevakindlustuse tootejuht Vadim Paltmann paneb kõigile kaubasaatjaile südamele, et vale või sobimatu pakendi korral kindlustus kaubale ei kehti ning soovitab kõigil oma pakendilahendus üle vaadata.

Pakendi juures on tähtis koorma komplekteerimine, kui on valesti komplekteeritud, võib juba sellest tekkida transpordikahjustusi. Üldjuhul pikematel otsadel, näiteks autotranspordiga Venemaale, saavad ka meie tooted kannatada, sest seal toimuvad ümberlaadimised ja teed on auklikud.

Teistel suundadel probleeme ei ole olnud. Venemaale saatmiseks on meil toote kaitsmiseks lisatugevdused pakendis siiski sees ja mõnele tootele pannakse isegi puitraam ümber.

Pakendil on ju omad piirid, mida ta talub. Venemaal mööda pikki auklikke teid rappudes vajaks kaubad tegelikult tugevamat pakendit.

Samas, kui lähematesse riikidesse kaupa saata, on jälle pakendi ümber tegema hakkamine põhjendamatu. Pakend on siiski kallis, meil on suured tooted ja ühe toote pakend maksab üle 300 krooni.

Meie ostame oma pakkematerjali pakenditootjalt. Erilist koolitust pakkimiseks ei ole saanud, eks kogemused tulevad elust enesest.