OMX Baltic−0,04%297,24
OMX Riga0,33%919,57
OMX Tallinn0,49%2 026,77
OMX Vilnius0,07%1 219,34
S&P 500−0,4%6 385,66
DOW 300,00%44 920,23
Nasdaq −0,92%21 118,05
FTSE 1001,08%9 288,14
Nikkei 225−1,51%42 888,55
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%93,94

OMX Baltic−0,04%297,24
OMX Riga0,33%919,57
OMX Tallinn0,49%2 026,77
OMX Vilnius0,07%1 219,34
S&P 500−0,4%6 385,66
DOW 300,00%44 920,23
Nasdaq −0,92%21 118,05
FTSE 1001,08%9 288,14
Nikkei 225−1,51%42 888,55
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%93,94

02.10.08, 20:56

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA-s ollakse hädas korduvkasutatavate kottidega

Esimene samm, mida inimesed tavaliselt keskkonnaprobleeme teadvustades teevad, on korduvkasutatavate poekottide hankimine. Nagu kõigega siin maailmas, on ka taaskasutatavate poekottidega võimalik liiale minna. Sedavõrd palju liiale, et keskkonnasõbralik kaup muutub lausa keskkonnavaenulikuks.

Hille Tressumajakirjanik

USA-s hinnatakse taaskasutatavaid poekotte hetkel suurima müügieduga aksessuaarideks, kirjutas keskkonnaportaal Bioneer.

Aastaga on korduvkasutatavate poekottide müüginumbrid suurenenud 76%. Mõned plastikkangast poekotte müüvad firmad räägivad koguni sajakordsest müüginumbrite kasvust. Selline hüppeline müügiedu pole üllatav, sest suured kaubandusketid nagu Wal-Mart on võtnud korduvkasutatavad kotid oma hingeasjaks. Mitmes USA linnas on aga ühekordsed plastikkotid keelatud. Selline trend on riidest kottide hinnad viidud võimalikult madalaks. Mõnel pool maksab kandmisvahend alla kümne krooni.

Korduvkasutatavad kotid on keskkonnasõbralikud vaid siis, kui neid praktikas pikka aega kasutatakse. Kui nimetatud kandmisvahendile püsivat otstarvet ei leita, siis on selle ostmine palju enam keskkonda kurnav kui kilekoti soetamine. Keskmine USA tarbija kasutab aastas üle 520 plastikkoti. Keskkonnateadlik tarbija saab aasta jooksul hakkama 1-5 riidest korduvkasutatava kandmisvahendiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hille Tressum

Seotud lood

25.07.08, 09:03

Los Angeles lõpetab kilekottide kasutamise

02.06.08, 14:40

Hiinas kasutatakse päevas 3 miljardit kilekotti

19.08.25, 10:15

Uus Hyundai Santa Fe: nagu kodu ratastel – mugav, suur ja turvaline

Enimloetud

Uudised

18.08.25, 17:18

Rademari asutaja lõpetab 33aastase teekonna: “Nüüd on aeg keskenduda muule”

Uudised

19.08.25, 06:00

Sportlandi tülitsevate Eesti ja välisomanike vahel käivad väljaostu-läbirääkimised

Uudised

18.08.25, 15:49

Saneerimisel perefirma läheb pankrotti. „Moodulmajade tippaeg on läbi“

Juhtkiri

19.08.25, 06:00

“Mul on järjekord ukse taga!” Homme enam ei ole

Investor Toomas

19.08.25, 13:42

Aitab sellest vindumisest, panen Coop Panga aktsiad müüki

Uudised

19.08.25, 10:34

India firma teatas Paidesse 100 miljoni investeerimisest

Viimased uudised

Börsiuudised

20.08.25, 19:07

Tuntud USA rõivabränd lahkub New Yorgi börsilt

Arvamused

20.08.25, 18:26

President Alar Karis: meie diplomaatia tegelik eesmärk on leida lahendusi, mitte koguda klikke

Uudised

20.08.25, 17:00

Raadiohommikus: taskukohasemad korterid ning kahe riigifirma tüli

Uudised

20.08.25, 16:48

Orkla müüb Põltsamaa tehase ja kaubamärgi. Juht: “Huvilisi on nii põhja kui lõuna poolt”

Börsiuudised

20.08.25, 16:32

Kauplemispüha Tallinnas kärpis Balti börsi käivet kaks kolmandikku

Majandustulemused

20.08.25, 15:14

Pidurdamatu paberiäri: dividendid ületasid kasumi

Omanik võttis 6,7 miljonit dividende

Saated

20.08.25, 12:15

Startup Estonia juht: meid ähvardab vingusurm

Saated

20.08.25, 11:46

Kaspar Oja: ettevõtjatel, kes usuvad, et kohe hakkab hästi minema, võib sel korral olla õigus

Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke

Raplamaalt pärit klassivennad ja äripartnerid Joosep Kaljula (vasakul) ning Oliver Sebastian Lamp peavad oma suurimateks ärieeskujudeks Oleg Grossi ning Sumena äripartnereid ja IT-ettevõtjaid Rene Orumani ja Mattias Mölderit.

Kaks noormeest ehitasid 18aastastena üles äri, millesse polnud kellelgi usku

Suur eeskuju on Oleg Gross

President Alar Karis taasiseseisvumispäeval roosiaias

President Alar Karis: meie diplomaatia tegelik eesmärk on leida lahendusi, mitte koguda klikke

Orkla keskendub edaspidi rohkem suurematele tootegruppidele nagu Felixi kastmed ja Kalevi kommid.

Orkla müüb Põltsamaa tehase ja kaubamärgi. Juht: “Huvilisi on nii põhja kui lõuna poolt”

Kaks noormeest ehitasid 18aastastena üles äri, millesse polnud kellelgi usku

Suur eeskuju on Oleg Gross

Tuntud USA rõivabränd lahkub New Yorgi börsilt

Pidurdamatu paberiäri: dividendid ületasid kasumi

Omanik võttis 6,7 miljonit dividende

Kauplemispüha Tallinnas kärpis Balti börsi käivet kaks kolmandikku

Analüütiku teatel on tallinlased sel aastal saanud soetada endale suuremaid kortereid kui aasta tagasi. Teemat avame neljapäeval hommikuprogrammis.

Raadiohommikus: taskukohasemad korterid ning kahe riigifirma tüli

Lada ralliautod Eesti Mootorispordi Muuseumis.

Ajakirjanik: Ott Tänak ja teised ässad, teie auvõlg ootab tasumist

Uus Hyundai Santa Fe: nagu kodu ratastel – mugav, suur ja turvaline

Coop Panga kasum näitab selget langustrendi, mis on intressilangusega oodatud, kuid konkurendiga võrreldes on see olnud suurem.

Aitab sellest vindumisest, panen Coop Panga aktsiad müüki

Tehisaru-aktsiate kukkumine vedas Nasdaqi langusse

Itaalia kaitsetööstusettevõtte Leonardo toodetav ründekopter AW249 Alpine Star.

Washingtoni kohtumine kukutas Euroopa kaitsetööstuse aktsiaid

“On narr arvata, et II samba likvideerimisega saaks automaksu ja käibemaksutõusu probleem likvideeritud. Poliitikutel on alati raha puudu ja II samba kaotamisest vabanev raha on analoogne külma ilmaga püksi pissimisega,” kirjutab investor Tauri Alas.

Tauri Alas: poliitik tahaks II samba kinni panna, abiks võtab ta õunad ja apelsinid

Balti aktsiad pöörasid suure käibega tõusule

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
0 k 27 p 12 t
Toimumiskoht:
Tallinn