Uus president pärib kriisi

Nii tõsiste probleemidega pole USA president silmitsi seisnud pea kaks inimpõlve, suurest depressioonist saadik. Korraga on USA majandust tabanud nii kinnisvaraturu kollaps, börsikrahh kui ka finantskriis, riik on kahel rindel sõjas ning eelarvedefitsiit on kärisemas triljonile dollarile. Ees terendavad sotsiaal- ja tervisekindlustuse rahastamise probleemid.

USA roll maailmas nõrgeneb ning Venemaa peaminister Vladimir Putin on üks, kes usub, et selle finantskriisi järel USA enam maailmamajanduses ainumäärama ei jää.

Läinud nädalal ei jäänud kahtlust, et USA majandus on teel langusesse. Kolmandas kvartalis SKP kahanes ning aasta viimaseks kvartaliks pole ootused paremad - Barclays Bank ootab 2-4% langust.

Halvim uudis nõrga SKP numbri taga on USA tarbijate "väsimine", kelle õlule toetub kaks kolmandikku USA SKPst. Majandust hoiavad praegu käigus avaliku sektori kulud, sest ka välisnõudlus väheneb.

Tänavuse Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani sõnul on ameeriklastel ees rasked ajad. Tööpuuduse kasv 6,1 protsendilt 7-le on peaaegu kindel ja edasi kaheksale protsendile "tõenäolisem kui kunagi varem". Majandus vajab riigi palju suuremat sekkumist.

Eriti kriitiline koht on eluasemeturg, kus rekordarv ameeriklasi oli kolmandas kvartalis sunnitud kodudest lahkuma. Sundmüügis kinnisvara survestab languses hindu veelgi - 2006. aasta tipust on elamute hinnad kukkunud viiendiku võrra ja lõppu ei paista.

Reutersi küsitletud analüütikute hinnangul võib USA SKP langeda isegi kolm kvartalit järjest, mida pole USAs juhtunud 33 aastat. Kuid on ka pessimistlikumaid arvamusi, et langus jätkub kuni poolteist aastat. Kui aga majandus ükskord jälle kasvule läheb, siis mitte enam 3-4 protsendi tempos, vaid 2-2,5 protsendi taktis, sest ameeriklastel pole sääste, mis tarbimise kiiresti taastaks. Jõukus on sulanud börsil ja kinnisvarakrahhis.

Äsja kärpis USA keskpank taas intresse, 1 protsendile. Nii madalal olid intressid viimati 2003. aastal, mil väidetavalt pandi alus praegustele hädadele: odava laenurahaga hakkas paisuma kinnisvaramull. See oli aeg, mil kardeti deflatsiooni ehk langevate hindade nõiaringi. Sama peljatakse praegu. Manööverdamisruumi on keskpangal järjest vähem - kaks sarnast kärbet ja põhi on käes. Nii rõhutas ka keskpanga juht Ben Bernanke, et majandus vajab lisastiimuleid riigieelarvest.