Mereveo hinnast on järele jäänud armetud riismed

BDI näitab, kui palju maksab toorainete laevatransport. Seda indeksit jälgitakse pingsalt Wall Steetil, sest see on hea näitaja majandus- ja tootmiskasvu kohta.

Enamik merevedusid toimub riikide vahel. Kui tooraine ei liigu, siis toodetakse ka vähem asju.

Mai lõpust on indeks langenud samasuguse hooga nagu aktsiaturud.

Kui 20. mail oli hinnaindeks 11 793, siis möödunud nädala lõpus vaid 925 punkti.

Varem pidurdamatult kasvanud konteinerite hulk on samuti kasvutempo minetanud

OÜ Greencarrier tegevjuht Janek Ojamäe toob näite, et kui eelmisel aastal kasvasid Kaug-Idast Euroopasse konteinerite mahud 12-13% võrreldes aasta varasemaga, siis tänavu I kvartalis vaid kaks protsenti.

Varasem kasvueufooria pani laevaliine agaralt uusi laevu tellima.

Ojamäe kinnitusel on aga praegu laevafirmadel täituvusega suuri probleeme ja hindade alandamisega üritatakse konkurentsieelist omandada.

"Võib olla sarnane oht kui 70ndatel naftatankeritega, kus viimased tellitud laevad läksid otse laevaehitusest lammutusse," ütleb Ojamäe.

AS Lincona Konsulti ostujuht Aivi Kulden nendib, et meretranspordi hinnalangus on ka Linconani jõudnud.

Konteineri vedu Aasiast Eestisse on langenud 1000 dollari võrra. Samas on dollar tugevnenud.

ASi Balti Logistika arendus- ja müügijuht Magnus Lepasalu arvab, et odavam merevedu toob soodsa Aasia majanduse Eesti ettevõtetele lähemale.

Kuna laevaveo kulu on üsna madal, osutub mõistlikuks hankida tooteid ja toorainet kaugetest piirkondadest, kus toodagu hind oluliselt väiksem.

Lepasalu kinnitusel ei maksa peljata, et kaubakogused on liiga väikesed. Võimalik on kasutada osakonteineri teenust.

Osa logistikaettevõtteid pakub ka teenust, mis koordineerib lähteriigis kliendi erinevatelt hankijatelt kaupade kokkukogumise ja tagab kauba ühekordse veo.