• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Senini on Maad tema esimestel sadadel aastamiljonitel kujutatud kui punast laavakera, millel pole tahket pinda, mandreid, ookeane ega laamtektoonikat.
Nüüd aga näib, et see ei pruugi olla tõsi. Varane Maa võis olla üllatavalt sarnane praegusele, millele viitab see, et juba nelja miljardi aasta eest toimus Maal materjali ringkäik läbi laamtektoonilise mehhanismi.
Ajakirjas Nature kirjeldavad California ülikooli teadlased uuringut, mille põhjal tehti järeldus, et laamtektoonika pidi olemas olema juba nelja miljardi aasta eest ehk mitte rohkem kui 500 miljonit aastat peale Maa teket. Seega olid juba varasel Maal olemas mäestikud, ookeanid, mandrid ja võib-olla ka elu, kirjutas Science Daily.
California ülikooli teadlaste Michelle Hopkinsi, Craig Manningi ja Mark Harrisoni uuring põhineb pisikeste tsirkoonikristallide uurimisel. Tsirkoon on vastupidav mineraal ning tema vanust on võimalik isotoopuuringute abil arvutada. Seega on tsirkoonid vanimad leitud ja dateeritud mineraalid Maal ning nende geokeemia abil on võimalik järeldada üht-teist ka nende tekkekeskkonna iseärasuste kohta. Käesolevas uuringus kasutati Lääne-Austraalia kivimeist eraldatud tsirkooniteri, mille läbimõõt on vaid pisut suurem inimese juuksekarva läbimõõdust.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele