Eesti pakub investorile endiselt huvi

Selge on see, et kiiresti kasvav siseturg niipea tagasi ei tule. Eesti majanduse päästerõngas on eksport ja see on viimastel andmetel suhteliselt hästi vastu pidanud. Nii et selles mõttes ei ole Eesti olukord sugugi lootusetu.

Küll aga peaks praegu mõtlema, kuidas ekspordimahte kasvatada, sest sellest sõltub potentsiaalse majanduskasvu kiirus pikemas perspektiivis.

Tähelepanelikult peaks jälgima Lääne turgudel toimuvat, eriti kahes aspektis. Ühelt poolt sunnivad hinnasurved Lääne ettevõtteid oma tootmist jätkuvalt odavamatesse - või muul viisil soodsama majanduskeskkonnaga - riikidesse üle viima.

Nüüd peavad ka need ettevõtted, mis pole seni üleilmastumisega kaasa läinud, tootmist efektiivsemaks muutma, sest tarbija on muutunud majanduskriisi tingimustes hinnatundlikumaks. Samas teine grupp ettevõtjaid tormas liiga suure hurraaga Aasiasse, oskamata piisavalt kriitiliselt hinnata kohapealset kultuuritausta ja majanduskeskkonda.

Oma geograafilise läheduse ja sarnase kultuuritaustaga pakuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid seega Lääne ettevõtjale ikka veel huvitavaid võimalusi.

Teine märksõna on krediidi kättesaadavus. Selles suhtes on mõistagi kõige olulisem euro võimalikult kiire kasutuselevõtt. Senine ühisraha ainus takistus Eestis - inflatsioon - on kiiresti taandumas. Selle asemele on kerkimas eelarvedefitsiit.

Loodan, et valitsus suudab järgmistel aastatel hoida eelarvepuudujäägi alla 3 protsendi SKTst. Sellest võib oluliselt sõltuda laenude hind juba aastases perspektiivis.

Autor: Andres Klaar