Plats puhtaks. Ja tagatuba ka.

Ausa riigihanke mõte on valida kõikide konkursile laekunud pakkumiste seast parim. Ebaausa riigihanke mõte on seada tingimused selliselt, et võidab ettevõte, kelle kätte hanke korraldaja tahab tellimuse mängida; või jagavad osalejad tellija seljataga turu ära.

Tallinna kommunaalameti teehooldushanked olid halvimal juhul ebaausad, parimal juhul aga nullisid lihtsalt konkurentsi.

Amet tegi kokku pea miljard krooni väärtuses viis hiigelhanget, millest igaühele laekus täpselt üks pakkumine. Võitjateks osutusid needsamad ettevõtted, mis juba ennegi sama teenust osutasid, igaüks mugavasti oma piirkonnas.

Sellele, mis juhtus, on kaks võimalikku selgitust. Pehmemal juhul välistas linn ise hankelt konkurentsi, sest seadis pakkujatele liiga ranged tingimused. Kuna uute osalejate tulek välistati, sai tellija (ehk meie, maksumaksjad) "võta või jäta" pakkumised.

Halvimal juhul on tegu kokkumänguga, kus hooldusettevõtted on turu lihtsalt omavahel ära jaganud nagu kurikuulsad "tänavakoristusfirmad" kunagi.

Kuidas ikkagi juhtus, et kolm suurt pakkujat osales hangetel just oma maalapil, kellegi teise territooriumile tikkumata? Võib arvata, et ka Tallinna kommunaalameti huvides oli lepitada olemasolevaid teenusepakkujaid. Kaks hanget olid juba läbi kukkunud (esimene tühistati, teise vaidlustas Cleanaway) ning talv hakkas kätte jõudma.

Mitte et teisi soovijaid poleks olnud. Näiteks mängust välja jäänud Cleanaway oleks hea meelega Lõuna-Eestist Tallinna tulnud. Jahenevas majanduses peaksid trumpkaardid olema just tellimusi esitavate riigiasutuste käes, sest ükski ettevõtja ei ütleks ära kindlast riigilepingust taskus.

Vastuargumendiks võib väita, et pisikesel Eesti turul on konkurentsi ka parima tahtmise juures raske tekitada. Näiteks Ida-Virumaal võidab Nikolai Ossipenkole kuuluv hooldusfirma N & V ühe hanke teise järel. Laiutatakse käsi: väike koht, tutvused.

Vaidlusi tuleb ikka ette - näiteks selles juhtumis korruptsiooni kahtlustav Cleanaway on ise uurimise all seoses võimaliku kartelliga Mustamäe prügiveo konkursil, samuti on avaldatud kahtlusi, et Pärnus tahtsid linnaametnikud teede hoolduse nende kätte mängida.

Seda enam peavad kohalikud omavalitsused aga tegema kõik, et tagada tegelikult reaalselt toimiv konkurents. Ka ettevõtjate huvides on aus mäng, sest kord kokkuleppeid sõlminu ei ole enam vaba mees - ning teiste marjamaale pole tal asja.

Loodame, et konkurentsiamet algatab uurimise, kas Tallinna kommunaalameti hangete puhul võis olla tegemist kartelliga. Ning loodame, et hangete korraldajad jagavad edaspidi miljoneid päriskonkurentsis.

Autor: ÄP