Oleme kõik samas paadis

See tulenes eelkõige Soome ja Venemaa turistide arvu kasvust - tõsi küll, nende reisid olid varasemast lühemad. Venemaa puhul tuleb nimetada Eesti liitumist Schengeniga, Soome puhul aasta ringi sõitvate kiirlaevade lisandumist. Lisaks aitas kaasa tugev kasvutrend mõlema riigi elanike välisreiside arvus üldiselt.

Eesti on muutunud sihtkohana populaarsemaks ka Läti ja Leedu elanike seas. Siin mängib rolli, et Eesti piirkonnad on nendes riikides teinud tubli turundustööd.

Turismil ei lähe majanduslanguse ajal paremini kui kogu majandusel. Viimase 25 aasta suundumused näitavad, et välisreiside arvu muutus on tavaliselt olnud umbes ühe protsendipunkti võrra suurem kui maailma riikide SKP reaalkasv. Ehk majanduse kasvuaastail on reisimise kasv olnud suurem kui majanduskasv, langusaastail aga on ka välisreiside vähenemine olnud suurem kui majanduslangus.

Siiski ka halvematel aegadel ei kao puhkused kuhugi. Muutuvad harjumused. Loobutakse teisest või kolmandast puhkusereisist. Kaugemad sihtkohad asenduvad lähematega. Reisid muutuvad lühemaks, kulutused reisil väiksemaks. See tihendab konkurentsi ega luba teenusepakkujatel hinda tõsta.

Neil turismiettevõtetel, kes on teinud investeeringud varem või kel rohkem võimalusi suures korporatsioonis, on lihtsam. Aasta märksõna on aga kokkuhoid. Paratamatult muutub ka Eestis tavapäraseks olukord, kus madalhooajal teenusepakkuja oma ukse ajutiselt sulgeb, inimesed töötavad poole kohaga vms. Praegu ületab see veel uudisekünnise. Kardan, et mõne aja pärast enam mitte.

Keerukas on olukord ka meie naabritel ja konkurentidel. Eestis tõusis majutusteenuste käibemaks 5 protsendilt 9-le. Soomes on see 8, Leedus tõusis 19 ja Lätis koguni 21 protsendile.

Kuna Eurostati võrdluse järgi oli Eesti majutuse hinnatase 2007. aastal pisut kõrgem kui Lätis ja Leedus, peaks käibemaksumäära suurem tõus neis riikides vahet ühtlustama. Mõnes mõttes annab madalam määr praegu meile eelise, arvestades, et paljudel potentsiaalsetel turistidel pole kindlat eelistust ühe Balti riigi suhtes ja otsus tehakse muu hulgas soodsama hinna alusel.

Võimalusi plusse näha on teisigi. Kui naaberriikide inimesed on otsustanud puhkuse veeta lähemates paikades - vahest oleme just meie nende tarvis see õige sihtriik? Kui senise sihtgrupi tööreiside arv on järsult kukkunud, peame teiste eurooplaste harjumuspärase kaugriigis toimuva äriseminari meelitama Eestisse - see oleks ju neile odavam? Pakkujaile on siin kindlasti mõtteainet.

Ka riik peab oma tegevusplaani olukorraga sobitama ja kui vaja, muudatusi tegema. Turismiettevõtjale on jätkuvalt abiks toetused ja muud programmid turundamiseks, toodete arendamiseks, koolituseks. Kui kõike pakutavat kasutame ja head koostööd teeme, võime aasta lõpus tõdeda, et aasta oli raske, kuid saime siiski hästi hakkama.