Rõivas: alla 100% eurorahade kasutamine ei rahulda

Rahandusminister Jürgen Ligi, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ja eelarvepoliitika asekantsleri kohusetäitja Ivar Sikk andsid tänasel istungil ülevaate Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite kasutamisest 2009. aastal.

Kohalviibinute hinnangul tuleb kindlasti üle vaadata, kas kõik senised prioriteedid on jätkuvalt aktuaalsed ning kas nende prioriteetide raames ollakse ka edukad.

„Üks, mida rahanduskomisjon soovib väga tõsiselt jälgida on see, et 2009. aastaks planeeritud vahenditest maksimaalselt suur osa ära kasutatakse. Siin on kaks väga lihtsat põhjust – iga miljard, mis ära kasutatakse, annab väga olulise osa maksutulusse ja teiselt poolt ka majanduse elavdamisse,” rääkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.

Rõivas märkis, et võrreldes sellega, kuidas ELi teised riigid euroraha kasutamisega hakkama saavad, ei näe Eesti seis üldse halb välja. „Vastupidi, me oleme kõige kiiremate rahakasutajate hulgas. Teisalt ei ole praegune tase see, mis meid vältimatult rahuldab. Me ei tahaks rahanduskomisjonis kuidagi rahulduda mitte ühegi tasemega, mis on alla 100 protsendi eelarves ette nähtust, ja seda juba kasvõi eelarve tasakaalu tõttu,” ütles Rõivas Äripäevale.

2009. aastal on riigieelarves välisvahendeid ette nähtud 13 miljardit krooni. Rõivase sõnul on teada, et suure tõenäosusega kasutab sotsiaalministeerium välisvahendeid rohkemgi kui eelarves ette nähtud, teiste ministeeriumide osas komisjoni esimees aga nii optimistlik veel olla ei julgeks.

Täna andsid oma haldusalas olevatest suurematest probleemidest ja takistustest eurorahade kasutamisel ülevaate siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Homme on rahanduskomisjoni eest keskkonnaministeeriumi, majandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, haridusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi esindajad.

„Tahame teada kõikide ministeeriumide seisukohta - kas jõutakse kõik vahendid ära kasutada, millised on need sammud, mida astutakse näiteks väljamaksete paindlikumaks muutmiseks või on vaja omaosaluse määrasid muuta,” ütles Rõivas, kelle sõnul käib komisjoni laualt läbi terve hulk teemasid enne, kui saab hakata Eesti eurorahade kasutamise suutlikkusest pilti kokku panema.

„Eks kõik ministrid tegelevad sellega, et väljamaksete osa parandada ja olla nii haldussuutlik, kui vähegi võimalik,” lisas Rõivas.