Ettevõtted kaotavad Lätis miljoneid

Samuti on lõunanaabrite juures sagenenud kuritahtlikud petuskeemid, kus pärast tellimuse kättesaamist lastakse firma pankrotti ja saamata jäänud raha tuleb korstnasse kirjutada.

Hiljuti Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan" esinedes ütles Tallinna Kaubamaja üks omanikke Jüri Käo, et praegu ei tasu Eesti ettevõtetel Läti ja Leedu pool investeerimisvõimalusi otsida. Tema sõnul on Eesti ettevõtjad kaotanud Lätis hinnanguliselt ligi miljard krooni.

Läti turul tegutsevate Eesti ettevõtete juhid ütlevad, et äri on muutunud Lätis palju mustemaks ja julmemaks. Lisaks petuskeeme nuputanud Läti ettevõtetele, kellest suur hulk lastakse pankrotti, on Eesti firmadele riigihangete eest võlgu ka Läti riik.

"Meid on viieteistkümne tegutsemisaasta jooksul Lätis kolm korda tõsiselt tüssatud ja seaduslike kanalite kaudu on raha kätte saada olnud lootusetu," möönis Baltimaade ühe suurema ehituslike kuivsegude tootja Uninaksi juht Guido Piksar. Kui suurtest summadest on jutt, seda Piksar öelda ei soovi.

"Eks igal ettevõttel on oma riskiraha ja riskid tuleb ka hajutada. Õnneks me pole kõiki riske ühele kaalukausile ka pannud. Oleme küll selle raha kaotanud, kuid firma üldist finantsolukorda see ei tohiks rikkuda," lisas Piksar.

Tema sõnul teeb Eesti firmadele kauplemise Lätis keeruliseks sealne arusaam ärikultuurist.

"Lätis puudub ärieetika, mida tuntakse Skandinaaviamaades ja Lääne-Euroopas. Suhtumine on selline, et kui ettevõte oli nii loll, et raha sinna turule tõi, siis vastutagu ise selle kättesaamise eest. Sealne tegevus äris on praegu muutunud veel mustemaks ja julmemaks," rääkis ta.

Piksari sõnul on Eesti tootjatel raske leida väljundit välisturgudele.

"Põhjamaad kaitsevad oma turgu väga kiivalt, Venemaal on asi aga päris hull," loetles ta. Samas tänas ta õnne, et Leedu turuga tegi Uninaks lõpparve pärast suurt ehitusbuumi. "Õnn, et me seal enam ei kauple," ütles Piksar.

"Kõige suurem äririsk Eesti ettevõtlusele on aga Lati devalveerimine. Läti inimestel on kadunud usk oma valitsusse ja ka majandusse. Kui EL kaotab usu Läti majandusse, siis on devalveerimine paratamatu ning toimub üleöö," rääkis Piksar. Tema sõnul järgneb sellele kohe kaos Eesti ettevõtluses, kui Eesti valitsus ja parlament ei suuda kiirkorras otsuseid vastu võtta. "Iga kaotatud päev toob suurt majanduslikku kahju ettevõtlusele. Kõik praegune Baltisuunaline äririsk on täpe võrreldes sellega, mida võib tekitada lati devalvatsioon," selgitas Piksar.

Meditsiinitehnikat müüva Semetroni juht Toomas Kornet ütles, et Semetroni tütarfirma Lätis SIA Semetrons ootab siiani Läti suurimatelt regionaalhaiglatelt 2008. aasta riigihangete raha. Korneti sõnul on Läti riik võlgu miljoneid kroone.

"Võlgu on suuremad, sisuliselt riiklikud haiglad, kel tegelikult polnud rahalist katet neid seadmeid osta," lausus Kornet. Tema sõnul on Läti Meditsiiniettevõtete Liidu juht ning Semetroni Läti tütarfirma juht käinud oma murega isegi peaministri jutul, kuid asjad on väga vähe edasi liikunud.

"Meie küsimus oli, miks lastakse väikestel eraettevõtetel riiki finantseerida ehk anda pikaajalist laenu? See tekitab ebausalduslikku suhtumist sisuliselt riiklikesse haiglatesse," ütles Kornet.

Ta lisas, et imelikul kombel on mõned nende valdkonnas Lätis võrdsematest võrdsemad. "On näiteks üks meditsiinifirma, kes on võitnud viis hanget järjest ning kellel pole riigilt raha saamisega probleeme. Millegipärast on see ettevõte teatud ministeeriumides ja ringkondades eelisseisus," mainis ta.

Kornet lisas, et kohtuni nad läinud veel pole, sest sellisel juhul Semetronil vaevalt enam riigihangete võitjate sekka asja oleks. Korneti sõnul on olukord Lätis väga keeruline, 54 haiglast jäävad alles vaevalt pooled, tasuliseks on muutunud plaaniline ning tasuliseks võib muutuda isegi vältimatu arstiabi.

Metalluksi tootva Saku Metalli müügidirektor Jüri Kaleviste ütles, et väga suuri summasid ettevõttel Läti võlgnike käest saada õnneks pole, Lätis ollakse ettevõttele võlgu mõned 20 000kroonised tellimused. Ettevõtte toodangust 5% läheb Lätti.

"Meie oleme Läti kohtusse pöördunud. See on küll väga aeganõudev protsess, kuid üllataval kombel saime sel aastal kätte 2003. aastal pankrotti läinud ettevõtte võla. Tõsi, see polnud suur - 400 latti," rääkis Kaleviste. Ka tema sõnul on väga suur hulk ettevõtteid lihtsalt pankrotti lastud, mistõttu võlgade tagasinõudmine on lootusetu.

Kaleviste ütles, et Lätis tuleb olla väga ettevaatlik. "Kui meil on tekkinud väikegi kahtlus tellija suhtes, siis anname viisakalt mõista, et me koostööd ei tee," märgib ta. "Olukord on muidugi Lätis väga raske. Meie jaoks on võlgadest suurem mure, et turg on täiesti vaikne."

Terasest tuletõkke- ja turvauksi valmistava Saajose juhataja Andres Palk ütles, et Lätist raha kätte saada on raske ja aeganõudev protsess. "Õnneks me ei müü seal iseseisvalt, vaid meil on agendid. Tuleb tunnistada, et raha päris korstnasse me kirjutanud pole, kuid kuude kaupa tuleb seda oodata küll," tõdes Palk.

Alexela Oili tegevjuhi Ain Kuusiku sõnul müüsid nad Läti tütarfirma suvel maha ja võlgnikega tuli tegeleda seal nagu kõikjal. Leedus on Alexelal 22 tanklat.

"Võlglaste arv ja summad kipuvad kasvama. Raske on kõikjal ja ebameeldivate üllatuse eest ei ole kaitstud keegi," ütles ta.

Kuusik ütles, et uusi õnneotsijaid nad klientideks ei oota ja ettevaatlikuks teevad alustavad ettevõtted, kes kohe suurt krediiti nõuavad. "See on sisetunde küsimus, puhas õnnemäng, kus kaotada võib igaüks," lausus ta.

Seetõttu on Leedus hoitud Kuusiku sõnul juba 2008. aasta kevadest ettevaatlikku laenujoont. "Muutsime oma krediidipoliitikat Leedus natuke varem kui teised tegijad, seepärast oleme vast natuke paremas seisus," ütles ta. "Leedus on mureks just transpordiettevõtted ja omad vitsad on sealt saada, loodan, et mitte väga valusad."

Tartu Maja juhataja Jaan Lutsu sõnul pole neil Lätiga nii hull seis kui Eestiga, kus firmad on makseraskustes ning ettevõttel raha saamata.

Betoontooteid valmistaval Tartu Majal on Lätis Riia lähistel tehas SIA TMB Elements, mis toodab õõnespaneele ja seinaelemente. "Selge, et see tehas raha tagasi ei tooda ja suuri dividende meil sealt võtta pole. Tean, et osa Läti kohalikke kliente on jäänud siiski ka tehasele võlgu. Tundub, et majandusraskustes nuputatakse skeeme, kus pärast tellimuse kättesaamist jääb firma võlgu ning lõpuks lastakse pankrotti," rääkis ta.