- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
- OMX Baltic0,35%301,06
- OMX Riga−0,05%892,51
- OMX Tallinn0,66%2 082,41
- OMX Vilnius0,36%1 206,79
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,25%8 801,36
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,99
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: hinnad tõusevad pärast nõudluse taastumist
Statistikaameti andmetel langesid oktoobris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise aastaga võrreldes 3%, septembriga võrreldes jäid hinnad muutumatuks.
Oktoobris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra kiirenes, ulatudes aastases võrdluses 6,8%ni. Suurematest allharudest langesid hinnad piimatööstuses aastaga ligi viiendiku võrra. Samas kuises võrdluses tõusid hinnad 1,3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest. Üheks põhjuseks oli ligi 5%line piima kokkuostuhinna kasv võrreldes septembriga. Eelmise kuuga võrreldes jätkus hinnalangus liha- ja kalatööstuses, vähenedes võrdselt 0,3%. Joogitootmises jäid hinnad eelmise aastaga pea samale tasemele (-0,2%), kuises võrdluses hinnad kallinesid 1%.
Juba mitmendat kuud järjest on tootjahinnad näidanud kasvu puitutööstuses, kus hinnalangus algas teistest mõnevõrra varem ning oli sügavam. Samuti aitab hinnakasvule kaasa puiduhinna tõus, mis on peale pikemat mõõnaperioodi kerkima hakanud. Töötleva tööstuse allharudest on sügavamas languses metalltoodete tootmine, kus hinnad olid aastagatusest ajast 13,9% madalamad. Teistes harudes olid hinnamuutused tagasihoidlikumad ning enamasti jäid ka kuises võrdluses ühest protsendist väiksemaks.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust ootas veidi enam kui viiendik ettevõtetest. Tõenäosus hindade edasiseks languseks oli suurem metalltoodete tootmises ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises.
Pärast mõnekuist survet ülespoole olid oktoobris ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes jälle kerges languses (-0,1%) ja aastane langustempo aeglustus 4,5%ni. Ekspordihindade kuist muutust mõjutasid taas enim toiduained ja joogid, mille hinnad on viimastel kuudel olnud suhteliselt kõikuvad. Impordihindade osas toimus kiirem tagasiminek. Septembrikuust olid hinnad keskmiselt 1,2% madalamad ja aastatagusega võrreldes langesid 7,6%. Kuist hinnalangust mõjutasid taas enim naftasaadused.
Oluliselt pidurdus oktoobris ekspordihindade aastane langustempo nii metsamajanduses kui ka metallitootmises. Kui septembris kukkusid hinnad ligi kolmandiku võrra, siis oktoobris oli langus veerandi piires. Metallide osas oli veel ka eelmise aasta võrdlusbaas kõrge, palgi ekspordihinnad olid juba 2008. aasta juulist alates langustrendil. Aastaga suutsid oma toodangu ekspordihindu paari protsendi võrra kergitada vaid tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstused.
Oktoobris olid naftasaaduste impordihinnad 7,5% madalamad kui eelneval kuul, aastaga kahanesid aga kolmandiku võrra. Ligi viiendiku ulatuses olid aastatagusest perioodist väiksemad metallide sisseveohinnad. Mõnevõrra kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade langustempo (-13%ni). Ainsana on aastaga tõusnud paar protsenti mootorsõidukite sisseostu hinnad.
Novembris on nafta maailmaturuhind taas tõusutrendil, mis võib mõjutada ka impordihindu. Ekspordihindade osas jätkub stabiliseerumise periood.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele