Portaali kv.ee juht Tarvo Teslon rääkis, et aasta alguses valminud kiirmüügirubriiki tutvustati ka kohtutäituritele. "Kui rubriigi avasime, pakkusime oma teenuseid kõigile kohtutäituritele. Keeldumise põhjusi oli mitmeid, osa arvas, et neil ei ole müügiks lisareklaami vaja," sõnas ta.

Kohtutäituri seadus kohustab täitureid avaldama pildiga kinnisvarakuulutusi ühes enamkasutatavas kinnisvaraportaalis.

"Enamlevinud kinnisvaraportaale on Eestis kaks, kui kohtutäiturite teated nende vahel ära jagunevad, siis on minu arust tehtud hea seadus," viitas Teslon lehtedele kv.ee ja city24.ee. "Kui kõikide kuulutuste juurde lisatakse pilt, siis just seda võimalikud ostjad ootavad," lisas ta.

Osta.ee juht Toomas R. Raist on kohtutäituritega kohtunud ja internetioksjonite korraldamist arutanud. "Praegune seadus on väga vananenud. Näiteks oli seal, et oksjon lõpeb haamrilöögiga," sõnas ta.

Vähem kui aasta eest alustanud ja nüüd 100 000-lise kuukülastatavuseni jõudnud varad.ee haldaja Priit Maanurme sõnul on nendega vabatahtlikult liitunud viiendik kohtutäituritest. "Neil on kohe olemas oma isiklik müügivarade koduleht, kus on ainult nende pakutavad varad," selgitas ta.

Samas on liitumisest keeldumise üheks põhjuseks olnud see, et seadus pole kohtutäitureilt atraktiivseid veebikuulutusi nõudnud. "Võlgnik, kellel raha nagunii pole, võib hakata protestima, et miks on täitur seaduseväliselt lisakulutusi teinud, kuigi see kulu on tegelikkuses aidanud võlglase vara kiiremale ja suurema summaga müügile," tõdes Maanurm.

Tema sõnul kohtutäituritele täiendavate müügikuulutuste avaldamise kohustusega väljaminekut ei teki. "Väljaminek tekib võlglasele, kelle vara müüakse," selgitas ta.

Maanurme hinnangul pole sundenampakkumise kuulutusi mõtet portaalide vahel killustada.