Tootmise päästab uute ideede tulv

Suure põõna pani majanduslangus ennekõike ühesuunalisest allhankest elatunud väikeettevõtetele, kel on suur laenukoormus, kuid rasvakihti luudele polnud veel kogunenud. Nii lõpetas viimase aasta jooksul tootmise sadakond metallitöötlemisega tegelenud mikroettevõtet.

Lahendused arvatakse seisnevat eelkõige uuendusmeelsuse süstimises ettevõtjaisse, et nad oleksid altid teaduslike uuenduste kiireks tootmisse juurutamiseks, julgeks tootearenduseks ja müügitööks.

Arengupotentsiaali sisaldavad keskkonnasäästu, bio-, nano- ja geenitehnoloogia, energeetika, meditsiiniga seotud tootmisvaldkonnad.

Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives on seda meelt, et kodumaine tööstus peab muutuma senisest uuendusmeelsemaks ja teadusmahukamaks.

"Ega majanduslik võimekus sõltu riigi suurusest ega poliitilisest meelestatusest. Šveitsil, kes ei kuulu euroliitugi, on maailma tulevikuküsimuste otsustamises ometi kaalukas roll ja tugev teaduslik kandepind," iseloomustas Riives. "Ka Eestis on teadlaste ja ettevõtjate koostöös võimalik tööstust edule orienteerida. Ei maksa teha teadust teaduse pärast - 60-70% teadusuuringutest peaksid olema rakendusliku iseloomuga. Uuendused on tööstusele praegu eluliselt vajalikud."

Sisuliselt samas suunas liigub ka toidutööstus, kusjuures selle esimesi vilju on eestimaalased sõna otseses mõttes maitsta saanud juba viimased paar-kolm aastat.

Tänapäevane toidukaupade tootearendus seondub paljuski teadustööga - selles vallas tagab arengu Eesti turu kohta ülipinev konkurents - annab leida Euroopas riiki, kus saadaval nõnda lai ning samas ühtlaselt kõrge kvaliteediga toidukraami valik.

Arengut pärssiv asjaolu on laenuraha saamise keerukus, mille taha võivad takerduda ettevõtjate uuendusmeelsed plaanid. Kuigi pangad seda otsesõnu ei tunnista, kinnitavad mitmed ettevõtjad, et pankade suhtumine tootmisettevõtete laenuküsimisse on muutunud jäigaks kui betooni sisse uputatav armatuur.

Tänavu Äripäeva masinatööstuse TOPi võitnud ASi Hekotek juhatuse esimehe Heiki Einpauli sõnul sai ettevõte headel aegadel hakkama suuremate pangalaenudeta ja seetõttu suudeti kriisi sukelduda n-ö puhaste paberitega. Nüüd tunnistab Einpaul, et käiberaha vähenemine annab tunda.

"Kui varem olid pangaesindajad aeg ajalt varmad meile ise teenuseid pakkuma, siis nüüd ei ilmutata meie käekäigu vastu enam huvi," ütles ta muiates. "Meie kontserni siseselt vähendati arvelduskrediitide limiite umbes 3,5 korda. Raiskamist ei võimalda praegu ka kõige lahkem omanik."

Termotöödeldud puitu tootva OÜ TreTimber juhataja Tarmo Tamm möönis, et häid laenuvõimalusi on küll raske leida, kuid pankade kiuslikkuse üle ta ei kurda.

"Kevadega võrreldes on olukord märksa paremaks läinud," hindas ta.

Nii SEB Liisingu tegevjuht Ainar Leppänen kui ka Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja kinnitasid, et pank pole laenutaotlejate finantsriskide hindamist tänavu karmimaks muutnud.

"Me ei planeeri laenuks vajalike tagatiste tingimusi karmistada," nentis Vanaselja. "Näeme hea meelega suuremat ettevõtjate huvi ning kinnitame, et Swedbank jätkab jätkusuutlike ettevõtete finantseerimist."

Toidutööstuses on üks arengut soodustav jõud firmade ühistegevus. See juba toimubki, kuid koostöö võiks olla tihedam.

Ühise tegutsemise esimene variant on firmadele tellimustööna toodete valmistamine. Teine võimalus on koostöö nii tootearenduses kui ka tootmises, kolmas variant on koostöö turustamise korraldamisel. Samuti on olemas teenustöö kaubamärgi omanikele.

Lisaks saab koostööd teha ka logistika vallas. Variante on mitmeid, millest igaüks peab leidma oma ettevõtte profiilile sobivaimad ja efektiivseimad.

Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas majanduskriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks.

Praegu vajab keemiatööstus rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilist tootearendust.

Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus ning elektrienergia kallinemine 2010. aastal mõjutavad ettevõtete majandustegevust. Ökomaksud ei tohiks kiiremini kasvada kui meie majandus, investeeringud ning ekspordivõime.