Kaido Kukk lapsepõlvest saati puidu keskel

Kaido, kelle kodu on endiselt Eestis, tunnistab, et komandeeringus oldud päevi tuleb aastas kokku ikka üle paarisaja. "Paaril päeval kuus olen ametis ka kontserni Tallinna kontoris, lisaks kodused nädalavahetused. Ülejäänud aeg kulgeb töötades teiselpool lahte ja välislähetustes," lisab ta.

Kohtudes on ta värskelt saabunud tööreisilt Lõuna-Koreasse ning Jaapanisse. "Esimesega seob meid koostöö vedelgaasi transportimiseks mõeldud tankerite ehitamisel. Nimelt peab vedelgaasi transportima suurtel miinuskraadidel ja siin on kasevineer oma omadustelt asendamatu. Ükski teine materjal ei säilita sellistel temperatuuridel oma mõõtmeid ja tugevust," räägib Kaido.

Ning lisab võrdluseks, et UPM-Kymmene Otepää vineeritehase aastatoodangust piisaks vaid kümnekonna tankeri vajadusteks. Ühele tankerile kulub nimelt umbes 4000 kuupmeetrit vineeri. Neid ehitakse seal aga tunduvalt rohkem.

Tegelikult on Kaido arvates uute tehnoloogiate kasutamine teinud vineerist ammugi midagi enamat kui pelgalt liimiga ühendatud puitmaterjal. "Puit on tegelikult ka äärmiselt heade omadustega komposiitmaterjal. Selle tugevuse ja kaalu suhtega suudab võistelda ainult süsinikkiud; kõik metallid, plastikud, tsementtooted ja muud jäävad kaugele tahapoole," lisab ta.

"Kui vaadelda nüüd laiemas perspektiivis sellise materjali kasutusalasid, on neid palju rohkem kui igapäevaste ehitus-remonditööde vajaduste katmine," selgitab Kaido. "Tõsi, ühtegi puhast betoonivalu ei saa teha, kasutamata selleks vineerist raketist."

Palju rohkem kasutatakse vineeri Kaido sõnul treilerite, autobusside, gaasitankerite jne ehitamisel. "See lihtsalt jääb tavainimesele varjatuks, sest kasutuskohaks on põhiliselt konstruktsioonid, mis hiljem kaetakse mõne teise materjaliga. Näiteks metalli või plastikuga."

Samas võib kasutuskoht asuda ka liiga kõrgel, kaugel ja tiirutada kiirelt ringi, nii et võimatu selgusele jõuda, millise materjaliga tegemist. See oli nüüd otsene vihje sellele, et vineerist saab ka tuulegeneraatoritele tiivikulabasid teha.

"Aga miks just puidutootmine," pärin Kaidolt.

"Olen sündinud ja kasvanud Alutaguse laante vahel Avinurmes. Ümbritsev metsa- ja puidutööstus, kes siis ei teaks kohalikke kuulsaid käsitöö- ja tünnimeistreid, andis suunava tõuke peale kohaliku keskkooli lõpetamist," meenutab Kaido.

Alustanud seejärel õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis puidutehnoloogia erialal tekkis Kaidol aga peagi võimalus asuda õppima Soome, Joensuu metsa- ja puidumajanduse kolledžisse. "Soome koolitussüsteem on väga paljuski praktikal põhinev. Pikemad praktikad olid metsa raie- ja uuendustöödes, töötamine saeveskis ja puitlaastplaadi tehases ning saematerjali müügis;" lisab ta.

Kooli korralikult lõpetada lastudki, sest Koskisen Oy tegi viimase õpinguaasta keskel pakkumise, millest ei saanud keelduda."Minu töökarjäär algas uuenduslikus metsatööstuse perefirmas. Ehitasin üles nende müügiesinduse Baltimaades, klientideks peamiselt mööbli- ja ehitustööstus. Joensuu kooli lõpetasin töö kõrvalt ka ära ja alustasin mõne aasta pärast ärijuhtimise õpinguid Tartu Ülikoolis," räägib Kaido.

Viie aastaga oli see töö tehtud ja uue väljakutse leidis Kaido väga huvitavast projektist - Otepää Vineeritehas. "Forestexi, Sylvesteri ja Schauman Woodi (UPM) koostöös loodud ettevõtet pääsesin juhtima algusest peale. Tegime vigu, aga veel rohkem õigeid otsuseid."

UPM Puidutoodete divisjon uuendas 2004. aastal nii juhtkonda kui organisatsiooni ja selle protsessi käigus kutsuti Kaido juhtima ühte kolmest tootmisrühmast. "Ametinimetuseks sai Birch Group Director ning üks pooleteistsaja töötajaga tehas sai vahetuseks 13 tehast neljas riigis kus töötas kokku 3600 inimest."

Kaido sõnul oli grupi tootmismahuks umbes 400.000 m3 kasevineeril- ja spoonil põhinevaid lahendusi väga erinevaid tööstusvaldkondi esindavatele klientidele.

"Enda arendamist sain võimaluse jätkata Lausannes, tuntud majanduskõrgkoolis IMD. UPM-i vineeridivisjon on tänaseks juba järgmiste suurte muudatuste alguses, nii et igav veel ei hakka," lisab viimased neli aastat arendusjuhi ametis olnud Kaido. Enne globaalset masu oli põhiline töö tootmise laiendamise võimaluste otsimine ja käivitamine. Lähiaastatel peab areng olema kvalitatiivne, puidul ja teistel taastuvatel toorainetel põhinevad tooted otsivad aktiivselt uusi kasutusalasid. Seda tööd kergendab mittetaastuvate toorainete, nagu metallid ja naftapõhised tooted, hindade kiire tõus. Samal ajal eeldab see intensiivset tehnoloogiate ja ärimudelite arendamist puitu kasutavatelt tööstustelt. Kaido tööandja UPM on algatuse teinud, liikudes edasi traditsioonilisest metsatööstusest ja loonud uue mõiste "UPM - The Biofore Company". Sellega soovitakse olla eelkäijad taastuvatel toorainetel põhineva lisaväärtuse loomisel. Vineeril on selles oluline roll.

Mets on taastuv ja õigesti majandades pidevalt juurde kasvav ressurss. Samas on puitu lihtne töödelda ja see ei nõua kuigi palju energiat.

"Usun puidutoodete konkurentsivõime paranemist keskkonnateadlikkuse kasvades. Puit on ainus ehitusmaterjal ja tooraine, mille CO2 bilanss on neutraalne. Ootan huviga uudiseid läbimurdest kolmanda põlvkonna biokütuste arendamisel ehk biogaasi, -vaha ja -diiselkütuse tootmist mittesöödavatest kultuuridest, näiteks puidust või tselluloositootmise kõrvalproduktidest," räägib UPM-Kymmene vineeridivisjoni juhtkonda kuuluv Kaido Kukk.

Tuleviku biotööstus kasutab tema sõnul paremini ära kõik puidu keemilised komponendid ja lisaks hakatakse tootma ka biokütuseid, biokemikaale (nagu näiteks vaigud ja liimid) ning biomedikamente. "Ka paberitööstus areneb, pakkudes klientidele intelligentset paberit, mis näiteks pakendina annab teada kauba riknemisest."

Nanotehnoloogia areng aitab paremaks töödelda puitmaterjalide pinna omadusi ning parandada bioloogilist vastupidavust. "Maakeeli - puit muutub hallitus- ja mädanemiskindlaks. Metsast või kasvatusest raiutud puit peaks tegema tarbimistsüklis eri vormides ja eri toodetena 5-6 ringi ning alles seejärel jõudma katlamajja, kus see energiaks muudetakse," lisab ta.

Kaido arvates peaks Eesti kasutama pikki traditsioone materjalitehnoloogia vallas. "Mehhaanilise puidutöötlemise kogemus ühendatuna uute tehnoloogiate ja materjalidega peaks parandama konkurentsivõimet."