- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Börsifirmade tõehetk
Reedeks eelmise aasta viimase kvartali tulemused avaldama pidanud börsifirmad on kärpinud kulusid ja hinnanud alla varasid. Heade tulemustega saavad kiidelda Norma, Harju Elekter ja Merko Ehitus, ehmatasid Nordecon, Tallink Grupp ja Ekspress Grupp. Selle aasta soosikud on Olympic EG ja Tallinna Kaubamaja.
Halva üllatuse serveerisid Nordecon ja Tallink, kommenteeris reede õhtul kokkuvõtvalt LHV Panga analüüsimeeskonna juht Erki Kert. Nordeconi 443 miljoni kroonine kvartalikäive oli LHV ootustest allpool pea kolmandiku, 112 miljonit kahjumit aga ületas ennustust koguni kolm korda. "Neljanda kvartali tulemused näitasid, et ehituslepingud ei ole kasumlikud," ütles Kert.
Tallinki puhul, mis postitas oma kvartalitulemused börsile juba jaanuaris, ootas LHV kasumit. Prognoositust ligi kümnendiku väiksem käive seda ei lubanud. "Samas lisab Tallinki tulemustesse positiivsust paranenud rahavoog," nentis Kert.
Kolmas ettevõte, mille näitajad ootustele ei vastanud, oli Ekspress Grupp. "Ettevõte tegutseb jätkuvalt kõrge võimendusega ja likviidsuspositsioon pole samuti hea," kommenteeris Swedbank Marketsi analüütik Risto Hunt. Tema sõnul jäid tulemused nende arvestatule alla. "Grupi müügitulu vastas meie ootustele, ent kasumlikkus oli oluliselt nõrgem, kui ootasime," kirjutas Hunt kommentaaris.
Küsimus varade väärtuses
Praegu iseloomustavad börsiettevõtete majandusnäitajad suuresti vara väärtuse hindamise tulemusi, sõnas investor Stefan Andersson. Kuna majanduskasv oli 2007. aastani ülikiire ja on pärast seda veel kiiremini langenud, teeb see ettevõtete bilansilise väärtuse hindamise keeruliseks.
"Sõltuvalt juhtkonna konservatiivsuses, on mõju kasumile väga suur. Näiteks võib tuua Ekspress Grupi, kelle bilansis on 822 miljonit krooni immateriaalset vara, samal ajal kui terve omakapital moodustab 449 miljonit krooni," viitas ta Delfi väärtusele.
Positiivselt paistsid silma Norma ja Harju Elekter. Anderssoni sõnul on põhjus selle, et tööstusettevõtted pidid hoolikalt efektiivsusele rõhuma ka kasvuaastatel.
"Tööjõukulud kasvasid kiiresti, kliendid välismaal aga ootasid madalaid hindu," sõnas ta.
Norma lõi IV kvartalis LHV prognoose kõige rohkem, teenides kasumina 32 miljonit krooni. "Tulemused peegeldavad eelkõige Euroopa riiklike abipakettide mõju ning oodatust paremat kulude kärpimist," sõnas Kert.
Tööstus suutis üllatada
Hetkel kuum
Veerandi võrra suutis ärikulusid kärpida ka aasta viimase kolme kuuga viis miljonit puhaskasumina aruandesse kirjutanud Harju Elekter.
Positiivse poole peale jäi ka Merko Ehitus. Swedbanki prognoositut ületas ehituskontsern nii müügikäibelt kui ka kasumirealt.
"Olime sisse arvestanud ka varade mahakirjutamise, mis pidanuks puhaskasumit korralikult vähendama. Üllatuseks aga nii suurt varade väärtuse mahakirjutamist ei toimunud," selgitas Hunt.
LHV analüütik Kristo Oidermaa tõi Merko puhul negatiivsena välja tellimusteraamatu, mis kvartali lõpuks oli 1,3 miljardit krooni ehk üle kahe korra väiksem 2008. aasta lõpu tasemest.
Merko juht Tiit Roben nägi tulemustes parandamisruumi. "Eestis on meil läinud keskmisest paremini, Leedus seevastu oleme keskmisest allpool," ütles ta. Turuosa loodab Merko võita teedeehituse vallas, kus on lähiaastatel oodata suuri investeeringuid.
Investor: Olympicust saab rahvaaktsia
Investor Rene Ilves toob oma soosikuna välja Olympicu. Majandusolukorra paranemise ja euro-ootuse kõrval hakkab turgu mõjutama piiri tagant tulev raha.
"Lemmikaktsia on loomulikult Olympic - sellest saab veel tõeline rahvaaktsia, nagu Soomes Nokia," ütles Ilves. Tema sõnul on kasiinoettevõttel tugev potentsiaal, mille realiseerumist on oodata lähema 5-6 aasta jooksul.
"Näiteks LHV ja Swedbank prognoosivad, et Olympic jõuab juba sel aastal kasumisse. Tavaliselt toimub aktsiahinnas just siis suurim tõus, kui raskelt kahjumlik ettevõte suudab jõuda uuesti kasumisse," selgitas Ilves.
LHV peab selle aasta soosikuks ka Kaubamaja
Soosikuks peab Olympicut ka LHV, ent selle kõrval toob panga analüüsi osakonna juht Erki Kert välja Tallinna Kaubamaja.
"Nii Olympic kui ka Kaubamaja on sulgenud kahjumlikud üksused, vähendanud kulusid, kirjutanud maha väärtusetud varad, kuid samas säilitanud tugeva turupositsiooni," ütles ta.
Kerti sõnul näitasid ettevõtted eelmise aasta tulemustes kohati hiigelsuuri kahjumeid just varade allahindluse tõttu. "Samas tuleb rõhutada, et suuremat osa allahindlustest olid investorid oodanud," selgitas Kert.
LHV ootab selle aasta teises pooles jõulist majanduse taastumist.
"Võib oodata ilusaid tulemusi ka Tallinna börsi ettevõtetelt. Kulubaas on praeguses seisus madalaks viidud ning majanduskasvu taastumine toob uuesti käibe kasvu," sõnas Kert.
2010. aasta tuleb börsifirmadele parem
"2010. aastal ootame ettevõtetelt tulemuste paranemist ning usume, et hiigelkahjumid jäävad minevikku. Seetõttu võib ka neljanda kvartali varade allahindlusi vaadata positiivses valguses, kuna ettevõtete bilanss on nüüd korras ja saadakse alustada puhtalt lehelt," tõdes Kert kokkuvõtvalt. Sarnasel seisukohal oli Swedbank Marketsi analüütik Pavel Lupandin.
"Ma ütleks, et enamik ettevõtteid näitab tulemustes varade allahindlust ja mahakirjutamist, et alustada 2010. aastat puhta bilansiga ja näidata häid tulemusi," lausus Lupandin.
"Turgu hakkab mõjutama, nagu ikka, välismaalt tulev raha," tõdes investor Stefan Andersson.
Autor omab Olympic EG aktsiaid
kasvumootorid
* Väikeinvestor Stefan Andersson nimetas kolm mootorit, mis lükkavad Eesti majanduse sel aastal kasvule. Eesti jooksevkonto on praegu plussis ja mida enam Euroopas majandust stimuleeritakse, seda parem jooksevkontole.
* Väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest moodustavad praegu arvestatava sisselaekuva summa ja lähevad otse Eesti majandusse. * Tagasi on tulemas investeerimiskapital, teiste seas ka pangad.
Nende kolme mootoriga on oodata tugevat majandustõusu ja varade kallinemist 2010. aastal. Kuivõrd tugev, sõltub juba sellest, mis juhtub väljaspool Eestit.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele