Euroopa patent lubab kasutada bakterit toiduainetetööstuses 24 Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal jm. Varasemast on ülikoolil bakterile olemas Eesti, Venemaa ja USA patent.
Tartu Ülikooli teadlaste Marika Mikelsaare, Mihkel Zilmeri, Epp Songisepa, Tiiu Kullisaare ja Heidi Annuki leiutis „„Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum“ alustas oma võidukäiku 2003. aastal kui koostöös AS-iga Tere toodi turule Helluse kaubamärgiga tervislikku bakterit sisaldav jogurt, kohupiimakreem ja keefir. Praegu saab bakterit sisaldavaid piimatooteid osta kõigis Balti riikides.
Bakter on huvi pakkunud nii juuretise, toiduainete kui toidulisandite tootjatele Eestis, Soomes, Taanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Itaalias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas, Indias, Taivanis ja Hiinas. Bakteri tüve on oma teadus- ja arendusprojektidesse kaasatud mitmetes välisriikides, näiteks Itaalias, Brasiilias, Prantsusmaal, Hispaanias, Ungaris ning Euroopa-ülestes koostööprojektides. Töö bakteriga on leiutajatele võitnud mitmeid mainekaid auhindu ning teaduspreemiaid.
Lactobacillus fermentum ME-3 võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks, mis on maailma ainus probiootikum, millel on kahekordne ehk topelt-toime: otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele (antimikroobsus) ja süsteemne kasulik mõju inimorganismile (antioksüdantsus).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!