Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoidu USA dollari ja euro eest!

    USA dollari hinnalipikust on vähem kui kuuga maha võetud terve kroon. Kui veidi rohkem kui kolme nädala eest maksis Ühendriikide valuuta veel 12,34 krooni (1,268 dollarit euro kohta), siis eile hommikul katsus roheline ära poole aasta odavaima taseme ning maksis vaid 11,33 krooni (1,381 dollarit euro kohta).
    Eurost veelgi tugevam on aga olnud Rootsi kroon. Kui veel veebruari alguses sai naaberriigi valuutat vähem kui 1,55 krooni eest, siis viimastel nädalatel on pidanud välja käima juba üle 1,70 krooni.
    "FEDi (USA keskpanga) uus rahatrükkimise voor on vägagi tõenäoline ning 6-12 kuu lõikes on dollarile ruumi languseks veelgi, seetõttu oleks nii ettevõtjal kui ka investoril mõistlik dollari riske maandada," arvas Admiral Marketsi nõukogu liige Dmitri Laus.
    Praegu pangakontol olematu intressiga seisev pikaajaline raha euros või dollaris on SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppeli sõnul seotud tõsisemate riskidega, kui enesele teadvustada tahetakse. "Inimesed loovad endale illusiooni, et kui nominaalne summa kontol ei vähene, siis ongi kõik igati okei," ütles ta.
    Koppeli arvates tuleb silmas pidada asjaolu, et säästude eesmärk on ostujõu säilitamine tulevikuks, mitte "ilusa summa" omamine pangakontol. "Säästud peaks lisaks arenenud riikide valuutadele laiali jagama ka arenevate riikide valuutade, nn toormevaluutade ja isegi väärismetallide hinnaliikumisest osa saavate väärtpaberite vahel," nentis Koppel.
    Swedbanki valuutatoodete müügiüksuste juht Art Lestberg prognoosib valuutade jätkuvalt suuri hinnakõikumisi lähtuvalt sellest, millele investorid parajasti tähelepanu pööravad. "Tõenäoliselt jätkub dollari nõrgenemine, kuid olen veendunud, et lähema kuue kuu kuni aasta jooksul liigub tähelepanu kindlasti Euroopa probleemidele tagasi," ütles Lestberg. Tema arvates näeme aasta jooksul eurot nii märksa tugevamatel kui ka nõrgematel tasemetel.
    Lühemas perspektiivis peab Koppel tõenäoliseks areneva Aasia valuutade kallinemist USA dollari vastu. "Loogika on lihtne - võidab piirkond, kus asjalood on kõige paremini, ja kaotab piirkond, kus asjalood on kõige halvemad," ütles Koppel. "Vaadates pikemat perspektiivi, peab nentima, et arenevate riikide valuutad on fundamentaalselt tõusuks paremini positsioneeritud."
    SEB strateegi sõnul on arenevate riikide majanduste tervis parem ja omab sisemisi kasvuallikaid ning selline kontekst loob eeldused karmimaks monetaarpoliitikaks, mis omakorda tähendab, et arenevate riikide valuutadelt teenib rohkem intressi ja kasvab nende atraktiivsus.
    Lestberg aga rõhutas, et oluline on hoida oma vahendeid selles valuutas, mida võib tulevikus vaja minna. Valuutaturgudel tema meelest kõikuvate kursside tõttu liigselt riskida ei tasu.
    Valuutade puhul tasub Lausi sõnul silmas pidada riikide intressimäärade tsüklit - kiirem majanduskasv toob üldjuhul kaasa intressimäärade kergitamise keskpanga poolt, mis omakorda soodustab rahavooge madalama intressimääradega piirkondadest ja tulemuseks on valuuta tugevnemine. Sellise taustaga on olnud Austraalia, Kanada, Rootsi, Norra. "Nimetatute hulgas võiks suurem põhjus tugevuse säilitamiseks olla Põhjamaade valuutadel, iseäranis Rootsi kroonil, kuna riigi keskpank on andnud mõista intressimäärde kergitamise vajadusest lähiajal," lisas Laus.
    Mandatum Life Insurance Baltic SE investeeringute ja varahalduse juht Paul Lukka näeb, et arenevate riikide kasvunumbrid, inflatsioon ja intressitasemed loovat survet valuutade tugevnemisele arenevates riikides. Samuti ootab Mandatum Life Poola zloti tugevnemise jätkumist ning usub, et pärast kevadist jüaani 1,6% tugevnemist laseb Hiina oma valuutal veel tugevneda.
    Paul Lukka, Mandatum Life Insurance Baltic SE investeeringute ja varahalduse juht, juhatuse liige
    Maailmamajanduses käib valuutasõda, kus konkurentsi edendatakse ja majandust toetatakse valuutasid devalveerides. Kõige enam on silma paistnud ekspordigigant Hiina ja USA vahelised vaidlused jüaani kunstlikult madalal hoidmise üle.
    Pärast suviseid Hiina valitsuselt tulnud teateid, et valuutal lubatakse "kontrollitult" tõusta, on jüaan USA dollari vastu tugevnenud ca 1,6%. Näeme, et surve Hiina valuutale säilib ja riik laseb järk-järgult valuutal tugevneda ehk Hiina valuutal on tulevikus perspektiivi.
    Üleüldiselt on arenevatel turgude valuutadel veel tõusuruumi, kuna lääneriigid maadlevad deflatsiooniohuga, madala kasvuga ja intressitasemed on madalad. Arenevates riikides on aga kasvunumbrid, inflatsioon ja intressitasemed tunduvalt kõrgemad kui lääneriikides, mis loovad survet valuutade tugevnemisele arenevas riikides.
    Kuigi Poola keskpangale ei meeldi tugev zlott, siis Mandatum Life näeb zlotis veel tõusuruumi. Valuuta on tublisti kosunud, kuid 2008 kriisieelsest tasemest on zlott siiski ca 18% madalamal.
    Kui selle aasta kevadest on Mandatum Life'i panused olnud tugevnenud eurol, siis pärast tugevat 7% euro tõusu septembri jooksul on Mandatum Life valmis panema panuseid üha rohkem jälle USA dollari peale.
    Dmitri Laus, Admiral Marketsi nõukogu liige
    Arengute tõttu nii USAs kui ka Euroopas jääb euro keskmisest suurem volatiilsus tõenäoliselt mõneks ajaks püsima. Euro tugevnemine aasta kõrgeimate tasemete lähedusse viitab, et turu usk PIIGSi (Portugal, Iiri, Itaalia, Kreeka, Hispaania) probleemide lahenemisse on tugevnemas.
    Kuigi on vähetõenäoline, et Euroopa keskpank lähema aasta jooksul intressimäärasid kergitab, soosib euro tugevuse püsimist ka dollari kui reservvaluuta staatuse nõrgenemine oodatava USA rahatrüki tõttu. Seega peaks euro jaoks nõrgemad ajad möödas olema ning valuuta võiks püsida suhteliselt tugev.
    Eesti inimesel ühisraha saabumise tõttu liialt muretseda ei tasuks. Nii ettevõtjal kui ka tavakodanikul turistina on euro tulekust kokkuvõttes kindlasti palju võita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Investori nädal: LHV uus nimiväärtus, USA tööhõive määr on taastumas
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Reformierakonna minister soovitab Tallinnal haigla raha välja võidelda riigieelarvest
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.