Teeneka peadirigendi mälestuseks

Kavas on Mozarti klaverikontsert nr 24 c-moll ning Brahmsi "Saksa reekviem".

Noorelt lahkunud Peeter Liljed mäletatakse väga tundliku ja traagilise alatooniga kunstnikuna. 1980-1990 oli Peeter Lilje ERSO peadirigent, kuid seotud oli ta orkestriga, nagu ka Estonia teatriga, oma dirigenditegevuse algusest kuni surmani. Kahe aastakümne jooksul juhatas Peeter Lilje üle 30 vokaalsümfoonilise suurvormi ja sama palju oopereid. Sümfoonilises muusikas sobisid Peeter Lilje natuuriga suured dramaatilised helitööd. Ta on olnud paljude Eesti heliloojate teoste esmaettekandja ja salvestaja.

1990-1993 töötas Peeter Lilje Oulu linnaorkestritega. Ta juhatas kontserte Viinis, Madridis, Pariisis, Moskvas, Peterburis, Helsingis, Stockholmis, Vilniuses, Riias ja paljudes endise Nõukogude Liidu linnades. Oli külalisdirigent ka välismaa teatrites.

Interpreetidest sidus teda tihedaim koostöö ja sõprus Kalle Randaluga.

Küsimusele, millise muusikaga nad omavahel parima kontakti leidsid, vastas Kalle Randalu: "Minu suur armastus on ju alati Mozart olnud ja ma arvan, et võib-olla mina innustasin ka Peetrit Mozarti vastu veel suuremat huvi tundma. Peeter omakorda innustas mind repertuaari laiendama, sealhulgas ka oma suurt lemmikut Brahmsi mängima."

Tänasel kontserdil soleerib Kalle Randalu Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserdis nr 24 c-moll. "Nõnda nagu meie koostöö aastatepikku tasahilju tugevaks ja tihedaks kujunes, nihkus ka Mozarti c-moll kontsert olulisele kohale. Oleme seda erinevates kohtades mänginud, ka reisidel. Üks oluline aspekt on see, et esimese osa kadents, mida mina mängin, on Brahmsi kadents. Peetrile see väga meeldis. Arvan, et see teos sobib selle kontserdi konteksti. Mõtlen Peetrile ikka kaotusvaluga, aga ka sügava tänutundega, et saime koos nii palju head muusikat mängida," rääkis Randalu.

Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Johannes Brahmsi "Saksa reekviem", mis kõlas Eestis esmakordselt just Peeter Lilje juhatusel 29. oktoobril 1981, pälvides tunnustust nii publikult kui ka kriitikutelt. "Nii avali ja hingestatuna ei lase Peeter Lilje end mitte alati kuulda-näha; eks püüti talle vastatagi samas vaimus," kirjutas Ines Rannap toona kultuurilehes "Sirp ja Vasar".

Monumentaalne "Saksa reekviem" on Brahmsi loomingu suurim vokaalteos ning selle esimene terviklik ettekanne 1869. aastal Leipzigis kujunes 36aastase helilooja läbilöögiks muusikamaailmas. Täna esitavad teose Janice Watson (sopran, Suurbritannia), Rauno Elp (bariton), vastasutatud Eesti Kontsertkoor ja ERSO. Dirigeerib Neeme Järvi.

Autor: Kersti Inno