EASi lemmik

Konkurentsitu võitja on siinkohal Ekspodisaini kohta tabav väljend just põhjusel, et enamikul juhtudel EASi hangetel keegi neile konkurentsi pakkuma tulnud ei ole. Mõne teiste messikorraldaja sõnul on küsimus lihtsalt selles, et tegemist on kindlale firmale suunatud hangetega. EASi tellimused on möödunud aastatel tuntavalt mõjutanud ka Ekspodisaini käivet ehk andnud sellest hinnanguliselt umbes poole.

2008. aasta algusest on EAS Ekspodisainilt välismessidele teenust ostnud umbes 20 miljoni krooni eest. Enamik sellest summast on seotud kahe suurema nn raamhanke lepinguga aastatest 2007 ja 2008. Mõlemad võitis Ekspodisain. „Raamlepingute mõte ongi tellida kogu teenus raamlepingu partnerilt, mitte pidevalt uusi hankemenetlusi korraldada,“ vastab esimesele EASi tehtud päringule nende kommunikatsiooniüksuse töötaja Jürg Samel. See tundub igati mõistlik, ent üllatus tabab pärast täpsustavat küsimust – millised teised firmad soovisid neil hangetel oma teenuseid pakkuda? Selgub, et teisi sisuliselt ei olnud. 2007. aastal laekus Ekspodisaini kõrval messihankele pakkuma vaid OÜ Eesti Expo. Pärnus tegutsenud, kuid mullu maksejõuetusse raugenud osaühingu üheks omanikuks ja juhiks oli Pihela poeg Igor Pihela juunior. Puudulikult esitatud pakkumuse tõttu kõrvaldati Eesti Expo toona hankelt, mis lasi Ekspodisainil probleemideta võita. 2008. aastal korraldatud EASi suuremale hankele esitaski pakkumuse vaid Ekspodisaini AS ja kinnitati ka võitjaks.

Ekspodisaini ja Eesti Näituste ASid on kahtlemata ühed kogenumad messikorraldajad Eestis, kel vanust juba üle kahe kümnendi. Pihela sõnul võib nende edu panna selle arvele, et tegelikult napib Eestis messikorraldamises konkurentsi. „On vähe neid valdkondi, kus on vähe konkurentsi. Konkurents on (messikorraldamises – toim) tekkimas, jah, aga ilmselt Ekspodisaini positsioneerumine viitab vähesele konkurentsivõimele,“ ütleb ta eduka osalemise kohta hangetel.

Samuti toob ta välja, et firma on usaldusväärne. Aga see on messide korraldamise juures tema sõnul väga oluline, kuna sellist kaost, nagu ehitusturul, kus hangete võitjad töid pooleli jätavad, ei saa mingil tingimusel lubada. „Ega ei kujutaks ju hästi ette, et mingil päeval mingil kellaajal algab mess ja siis äkki keegi, oma nišis riigihanget võites, pakib asjad kokku ja ütleb – sorry, siin riigihanke korraldaja pani mööda, siin ei mõistetud, siin jäi midagi puudu ja ma ei tee,“ räägib ta. 

Ent sarnaseid suurte kogemustega ja kindlaid messikorraldajaid on ju veel. Näiteks AS Tartu Näitused. Ettevõtte juht Alo Pettai nendib, et nad pole EASi hangetel tõepoolest kunagi osalenud. Ta võrdleb hankekorraldust riigihangete tegemisega näiteks autodele – tingimused kirjutatakse selliselt, et neile vastab kindel mark ja mudel. Messihangete puhul seotakse tingimused näiteks eelneva tööga, mida firma on tellijale juba teostanud. „Konkursitingimused on nii seatud, et sealt paistab üks korraldaja välja, kes on nende lemmik,“ räägib Pettai EASi hangete kohta. „Loomulikult me peame ennast professionaalseks messikorraldajaks, aga nendel tingimustel ei ole meil võimalik seal osaleda,“ lisab ta.

Siiski on teatav pingeline võistlusmoment nüüd EASi messinduse valdkonnas jalga ukse vahele saada üritavate firmade näol tekkinud. Ent, nagu riigihangetel tavapärane, käib sellega kaasas kohtuuste kulutamine. Aasta alguses korraldatud järgmise perioodi messide hankel vaidlustasid tulemused mitu ettevõtet korraga. Nii näiteks tegi seda OÜ Broadline, kes hankelt esialgu kõrvaldati. Aga ka Pihela Eesti Näitustele kuuluv Soome messikorraldaja Consta OY, kes vaidlustas konkurendi ja ühispakkujate OÜ Space Productionsi, Orangetime Event OÜ ja MRM Baltic OÜ osalemise hankel. Space'i juhitud pakkumine osutus esialgu ka võitjaks. Praeguseks on ettevõtted oma vaidlustamistega jõudnud halduskohtusse.   

Sügisel korraldas EAS aga järgmise hanke, mille abil läheb messidele Londonisse ja Barcelonasse. Ka selle võitis Ekspodisaini AS. Space Productionsi juhi Kristjan Vosmani sõnul oli hankele kvalifitseerumiseks nõutav inventari olemasolu. „Seda mitte standardsete messielementide osas, vaid spetsiifilise ühekordselt ainult selleks messiks valmistatava mööbli näol, mis justkui pidanuks pakkumise hetkeks valmis olema. See on tegelikult absurdne nõue. Sarnaselt võiks ehitushangetel küsida ehitajalt, kas tal on juba pakkuma tulles maja valmis,“ sõnab Vosman. Seega sai tema sõnul pakkumist esitama minna sisuliselt ainult üks ettevõte ja see ka võitis.

Pihela sõnul ei ole tal võimalust ega soovi sekkuda hanketingimuste koostamisse mitte mingil moel. „Ma ei vii ühegi (EASi hankeid korraldava – toim) persooni nime ega nägu kokku. See ei ole teema,“ kinnitab ta. Nende jaoks on tingimused riigihangetel olnud vastuvõetavad. Samas, kuna tingimusi koostavad EASi inimesed, on tal keeruline seda kommenteerida.

Vosman märgib, et praeguse seisuga on ka Space Productions koos ühise pakkuja Orangetime Event OÜga ühe messistendi rajamise hankevõidu EASi käest kirja saanud – novembris Rootsis toimuval Elmia messil. Juhtus see pärast seda, kui Äripäevast esimesed küsimused EASi poole teele läksid. Vosman tunnistab, et tingimused olid seekord sedasi tõlgendatavad, et ühispakkumisega said nad osaleda – üksi osaledes poleks nad aga osutunud tingimustele vastavaks. Samas ütleb ta, et vaidlustamise tähtaeg pole veel möödunud ja seega ei tea ta, kas asi ikka jõusse jääb.