Parts vähendaks hiidude elektriaktsiisi

1. jaanuarist 2008 kehtib Eestis elektriaktsiis. Kui algselt oli see 50 krooni MWh eest, siis tänavu 1. märtsist kerkis see 70 kroonile MWh eest. Ajast, kui aktsiis on kehtinud, on riigikassasse laekunud tervenisti miljardi jagu maksuraha.

"Seni ei ole me suurtarbijatele aktsiisimäära langetamise ideele kahjuks poliitilist toetust leidnud Reformierakonna ega ka Keskerakonna seast. Kas me Eestis võime suurtarbijatele madalama elektriaktsiisi määra kehtestada eurodirektiivi rikkumata? Jah, võime. See oleks ka äärmiselt mõistlik tegu," arutles Parts.

Ministri väitel oleks Eestile kasulik, kui riigis oleks aina rohkem suuri elektritarbijaid. "Mida rohkem neid on, seda lõppkokkuvõttes kasulikum kõigile elektritarbijatele. See suurendaks elektrivarustuse stabiilsust ning elektritootjatel oleksid kulud väiksemad," lausus ta.

Partsi hinnangul oleks Eestile tähtis meelitada investoreid suurtööstusesse. "Kui neil on valida, kuhu investeerida, ja nende ees on tabel, mis näitab, et Eestis on suurtarbijatele näiteks elektriaktsiis kõrgem kui kusagil mujal, siis nad siia ei investeeri ka," oli Parts nördinud.

Rahandusminister Jürgen Ligi aga arvas, et temaga tehakse kurja nalja, kui küsitakse, kas sarnaselt taastuvenergia toetuste võimaliku kärpega võiks elektri hinna alanemise nimel vähendada ka hiljuti tõusnud elektriaktsiisi.

"Aktsiisi ehk tavapärasest kõrgema tarbimismaksu mõte on anda turule mingigi signaal kauba kahjulikest kõrvalmõjudest, mis tootmise omahinnas ei kajastu. Elektri tootmise kõrvalmõjud on kahtlemata palju suuremad kui aktsiisi protsent elektri hinnas. Hinna pikemad arengud, kliimamuutused, energiajulgeolek on suurusjärke olulisemad asjad kui too maks väljaminekuna," märkis Ligi.

Elektriaktsiis on Ligi sõnul keskkonnamaks. "See peab suunama meid säästule ning väljendab meie ökoloogilist südametunnistust," lisas Ligi.

Keskerakondlane Lembit Kaljuvee, kes 2007. aastal nn elektriaktsiisi kehtestamise hääletuselt puudus, märgib, et ei saa samuti aru, miks IRL ja Parts ründavad ainult taastuvenergiatoetusi.

"Elektri hind koosneb kolmest osast: hind elektrijaamas, ülekandekulud ja riigimaksud. Kindlasti peaks kõne alla tulema ka suurtarbijatele elektriaktsiisi alandamine, sest see on meil praegu viis korda kõrgem kui Soomes," rääkis Kaljuvee.

Ta lubab, et juhul, kui majandusministeerium eesotsas minister Partsiga tuleks riigikokku eelnõuga alandada suurtarbijatele elektriaktsiisi, asuks Keskerakonna fraktsioon kindlasti eelnõu toetama.

Omaaegne rahandusminister Ivari Padar oli elektriaktsiisi kehtestamise eesotsas.

Eurole ülemineku eesmärgi võimalikult kiireks saavutamiseks on otstarbekas kehtestada elektrienergiale aktsiis aastast 2008, ütles Padar 6. juunil 2007 riigikogus. Ta rõhutas korduvalt, et elektri hind elektriaktsiisi kehtestamise järel ei kerki-.

"Kui rääkida sellestsamast elektriaktsiisist, mille puhul olen korduvalt öelnud, et praeguses kontekstis ja praeguses arvestuses see inimestele elektri hinna tõusu kaasa ei too, siis on nii, et üks eelmine valitsus või juba üle-eelmine valitsus võttis vastu seaduse, mis puudutab keskkonnatasude seadust, kus on selgelt sisse kirjutatud, et CO2 saastetasu muutub elektriaktsiisiks ja kuupäevaks oli pandud 2009. aasta 1. jaanuar. Praegu toome selle kuupäeva ühe aasta võrra ettepoole ja see on juba kehtiva seaduse redigeerimine. Kui rääkida elektriaktsiiside tõstmisest üleüldse või kogu sellest maksupaketist üleüldse, siis ma olen korduvalt öelnud, miks see poliitiline otsus tehti. See poliitiline otsus tehti sellepärast, et meil on olnud ühe olulise eurole ülemineku kriteeriumi täitmisega raskusi," lisas Padar.