Filminädal lahkab prantsuse naist

Juba õige mitmendat aastat järjest saab sombusel novembrikuul nautida Tallinnas prantsuse dokumentaalfilme. Tänavune filminädal, mille alapealkiri on "Ja jumal lõi naise", on fookusesse võtnud prantsuse neiud ja daamid oma ilus, kuulsuses, loomingus, hädas, argipäevas, enesemõtestamises, emantsipatsioonis ja vabaduses.

Kavas on kuus dokumentaalfilmi, mille valmimisaastad jäävad vahemikku 2002-2009. Kõige meelelahutuslikum on ASi Tallinnfilm ja Artise programmijuhi Katrin Rajasaare sõnul kavas avafilm "Juliette Binoche: visandatud portreed", mis heidab pilgu režissööri ja fotograafi Marion Stalens'i õe elule, keda režissöör saadab terve aasta vältel nii näitlejatöös kui ka kõigis kunstiprojektides.

"Soovitan kindlasti vaadata ka Sandrine Bonnaire'i filmi "Tema nimi on Sabine". See on film režissööri õest, kes on autist. Lugu räägib sellest, mis tema õega juhtus ja kuidas ta uuesti eluga sinasõbraks üritab saada. Hästi liigutav ja ilus lugu," lisas Rajasaare.

Keda huvitab rohkem ilmaelus toimuvast aimu saamine, sel tasuks valida kavast kaks hariva sisuga filmi - "Ma tahan elult kõike - vabadus Simone de Beauvoir' mõistes", mille režissöörideks Pascale Fautrier ja Pierre Seguin, ning "Ja ELLE lõi naise", autoriks David Teboul.

Läänemaailma naise olukorda käsitleva ja teedrajava tähtsusega teosega "Teine sugu" (1949) omandas feministlik filosoof Simone de Beauvoir alates 1960. aastatest rahvusvahelise tuntuse, seda eriti Ameerika Ühendriikides. Esimeses neist filmidest võetaksegi vaatluse alla selle raamatu ajalooline, poliitiline ja ühiskondlik tähtsus ning Simone de Beauvoir' panus naisõiguste arengusse ja feminismipoliitikasse.

""Ja ELLE lõi naise" on film justkui lihtsal teemal, rääkides naisteajakirjast. Tegelikult aga jutustab film üsna palju naiste emantsipatsioonist läbi selle ajakirja," kirjeldas Rajasaare teise filmi fookuses olevat teemat.

Filminädala lõpufilmi nimi "Moemaja Yves Saint Laurent" reedab juba oma sisu. Piiluda saab suure moemeka telgitagustesse, et jälgida, kuidas visanditest kaunid kostüümid ja mood sünnib. Ekraanil saab viivuks näha ka Eesti modelli, reetis Rajasaare.

Ettevõtmine saab taas kord teoks Culturesfrance'i, Prantsuse riikliku kultuurikorraldusagentuuri ellu kutsutud dokumentaalfilmide kuu raames, mida korraldatakse erinevates kultuuriasutustes kõikjal maailmas - nii Prantsusmaal, ülemereterritooriumidel kui ka paljudes teistes riikides, kus Prantsuse riigil esindused on.

Eesti kava pani Katrin Rajasaare sõnul kokku Prantsuse kultuurikeskuse juht Denis Duclos, kes võimalike filmide seast lõpliku valiku tegi.