• Jaga lugu:

    Suurpangad taas kasumis

    Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul oli pangandus kolmandas kvartalis kindlasti selline sektor, millel läks suhteliselt hästi. Töötlevas tööstuses on olnud edukad ekspordile suunatud ettevõtted. Rahata aga eksport ei toimi ja eksportijatega käsikäes pidid paranema ka panganduse näitajad.
    Vitsuri hinnangul on majanduses praegu saavutatud mingigi stabiilsus ja seetõttu on ka pangad muutunud julgemaks. Lähikuudel paranevad panganduse näitajad veelgi. Üks põhjus on USA Föderaalreservi otsus osta turult täiendavalt kokku 600 miljardi dollari eest valitsuse pikaajalisi võlakirju.
    See tähendab, et majandus rahast ilma ei jää, ehk ameeriklaste otsus mõjutab ka meie majanduse käekäiku ja siinseid panku, lausus Vitsur.
    Pankade tulemused paranesid kolmandas kvartalis ka seetõttu, et potentsiaalsete laenukahjumite reserv vähenes ning laenuportfellide kvaliteet on hakanud paranema.
    Samas tuleb Vitsuri sõnul arvestada, et Eestis on eraisikute ja ettevõtete laenukoormus väga suur ja nõrkadel jalgadel seisvaid ettevõtteid on üsna palju. Seetõttu on pangad ka laenude väljastamisel jätkuvalt konservatiivsed ja on veel päris pikka aega - seni, kuni ettevõtetel on väljastatud laenude tagasimaksmisega probleeme.
    "Pärast buumi on paratamatult kainenemise periood ja see kestab mõned aastad," märkis Vitsur.
    Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe ja SEB juhi Riho Undi sõnul jäi majanduskriisi põhi eelmisesse aastasse ning see peegeldus ka pankade majandustulemustes.
    Sellel aastal on majandusaktiivsus kiire taastunud, seda eelkõige ekspordisektori vedamisel.
    2010. aasta on panganduse jaoks pöördeline aasta ja kui maailmamajanduses ei toimu tagasilööke, jätkub majanduse taastumine ka järgmisel aastal, mis omakorda tähendab seda, et ka pankade majandustulemused paranevad.
    "Keerulisem on järgmine aasta endiselt sisenõudlusel põhinevatel sektoritel, kuna sisemaine tarbimine jääb nõrgaks," rääkis Unt.
    Nordea on hoolimata turu üldisest langusest viimase kolme aasta jooksul kasvatanud jõuliselt oma turuosa nii laenude kui ka hoiuste turul.
    Nordea laenuportfellis on halbade laenude osakaal alla Eesti keskmise. See on üks põhjus, miks Nordea pank on teeninud kasumit ka majanduslanguse ajal. Laenukahjumite osakaal kogu portfellist moodustas aasta baasil 0,56%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.