Suurpangad taas kasumis

Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul oli pangandus kolmandas kvartalis kindlasti selline sektor, millel läks suhteliselt hästi. Töötlevas tööstuses on olnud edukad ekspordile suunatud ettevõtted. Rahata aga eksport ei toimi ja eksportijatega käsikäes pidid paranema ka panganduse näitajad.

Vitsuri hinnangul on majanduses praegu saavutatud mingigi stabiilsus ja seetõttu on ka pangad muutunud julgemaks. Lähikuudel paranevad panganduse näitajad veelgi. Üks põhjus on USA Föderaalreservi otsus osta turult täiendavalt kokku 600 miljardi dollari eest valitsuse pikaajalisi võlakirju.

See tähendab, et majandus rahast ilma ei jää, ehk ameeriklaste otsus mõjutab ka meie majanduse käekäiku ja siinseid panku, lausus Vitsur.

Pankade tulemused paranesid kolmandas kvartalis ka seetõttu, et potentsiaalsete laenukahjumite reserv vähenes ning laenuportfellide kvaliteet on hakanud paranema.

Samas tuleb Vitsuri sõnul arvestada, et Eestis on eraisikute ja ettevõtete laenukoormus väga suur ja nõrkadel jalgadel seisvaid ettevõtteid on üsna palju. Seetõttu on pangad ka laenude väljastamisel jätkuvalt konservatiivsed ja on veel päris pikka aega - seni, kuni ettevõtetel on väljastatud laenude tagasimaksmisega probleeme.

"Pärast buumi on paratamatult kainenemise periood ja see kestab mõned aastad," märkis Vitsur.

Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe ja SEB juhi Riho Undi sõnul jäi majanduskriisi põhi eelmisesse aastasse ning see peegeldus ka pankade majandustulemustes.

Sellel aastal on majandusaktiivsus kiire taastunud, seda eelkõige ekspordisektori vedamisel.

2010. aasta on panganduse jaoks pöördeline aasta ja kui maailmamajanduses ei toimu tagasilööke, jätkub majanduse taastumine ka järgmisel aastal, mis omakorda tähendab seda, et ka pankade majandustulemused paranevad.

"Keerulisem on järgmine aasta endiselt sisenõudlusel põhinevatel sektoritel, kuna sisemaine tarbimine jääb nõrgaks," rääkis Unt.

Nordea on hoolimata turu üldisest langusest viimase kolme aasta jooksul kasvatanud jõuliselt oma turuosa nii laenude kui ka hoiuste turul.

Nordea laenuportfellis on halbade laenude osakaal alla Eesti keskmise. See on üks põhjus, miks Nordea pank on teeninud kasumit ka majanduslanguse ajal. Laenukahjumite osakaal kogu portfellist moodustas aasta baasil 0,56%.