EL üritab murda kiirelt arenevatele turgudele

2015. aastal tuleb 90 protsenti majanduskasvust väljastpoolt Euroopat, eelkõige Hiinast, märkis Euroopa Komisjon uues kaubanduspoliitika strateegiaplaanis. Seetõttu on vältimatu suurendada Euroopa ettevõtete ligipääsu turgudele arenenud ja kiiresti areneva majandusega riikides, seda eelkõige innovaatilistes sektorites ja riigihankelepingute näol.

Nagu ütles uut kaubanduspoliitikat kommenteerinud Euroopa Liidu kaubandusvolinik Karel de Gucht, on globaalse kaubanduse tektoonilised plaadid liikumas ning globaliseerumise väljakutsed - nii nagu ka võimalused - on suuremad kui kunagi varem.

Kaks kolmandikku Euroopa Liidu imporditavast kaubast on määratud edasitöötlemisele, tihti toodetesse, mis lähevad ekspordiks, märkis de Gucht. "Teisisõnu, me impordime, et eksportida," ütles ta.

2011. aasta lõpuks on plaanis lõpetada pooleliolevad kaubandusläbirääkimised WTO Doha vooru raames, nagu ka kahepoolsed läbirääkimised India, Kanada, Ukraina ja Mercosuri riikidega.

Oluline on tühistada imporditollid, kuid parandada tuleb ka teenuste ja investeeringute ligipääsu turule, muuta avatuks riigihanked, kaitsta paremini intellektuaalset omandit, loetles de Gucht.

"Reeglid, mis meil on kodus, mõjutavad meie konkurentsivõimet välismaal. Kui Euroopa Liit on avatud, näiteks, mis puudutab riigihankeid, peame olema kindlad, et Euroopa ettevõtted naudivad sama õigust ka meie partnerturgudel," lisas de Gucht.

"Euroopa eitab protektsionismi. Selle sõnumi viib Euroopa G20 tippkohtumisele Soulis sel nädalal," lubas de Gucht.

Üks küsimusEuroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso, mis võiks olla sõnum Eesti ettevõtjale – mis läheb tema jaoks järgmise viie aasta jooksul väliskaubanduses lihtsamaks?

"Parem pääs eksporditurgudele ja väiksemad piiriülese kaubanduse kulud on kasu, mida ettevõtjad turgude avamisest saavad. Vabakaubanduslepingud mitte ainult ei vähenda imporditolle (üldjuhul 0%, v.a üksikud tundlikud tooted), vaid ka kõikvõimalikke mittetariifseid piiranguid, nagu erinevad tehnilised standardid, impordilitsentsid, piirangud riigihangetele jne.

Viimasel ajal on intensiivistunud Venemaa WTOga liitumise läbirääkimised. Kui õnnestub need edukalt lõpetada ning Venemaa saab järgmisel aastal WTO liikmeks, siis peaks see oluliselt kaasa aitama Venemaa majanduskliima ning kaubandus- ja majanduspoliitiliste otsuste stabiliseerumisele. See on igal juhul Eesti ettevõtjate huvides, kes Venemaaga äri ajavad. Kaubandus- ja majandussätted on olulisel kohal ka Euroopa Liidu uues lepingus Venemaaga.

Kaubanduspoliitika viitab ka uuele mehhanismile, mis on kavandamisel ning mis loodetavasti aitab parandada Euroopa Liidu ettevõtjate võimalusi riigihangete turgudel kolmandates riikides.

On selge, et ka Eesti ettevõtjad pürgivad Eesti piiridest välja, sest Eesti turg jääb neile, kes soovivad laieneda, kindlasti kitsaks. Miks mitte siis juba vaadata kaugemale traditsioonilistest turgudest ning mõelda julgemalt, näiteks kas või sellest, kuidas müüa IT-teenuseid sellisele hiiglaslikule ning järjest kasvavale turule nagu India."

Viimane Eurobaromeetri rahvusvahelist kaubandust eraisiku tasandil puudutav küsimustik näitab, et eestlane kontrollib hoolikalt kaupade päritolu, seda eriti toiduainete puhul, ning teeb selle põhjal ka oma ostuotsuse.Eeliseks kaubavahetusel kolmandate riikidega peavad eestlased suuremat valikut ja madalamaid hindu, miinuseks on kaupade halvem kvaliteet.Eestlane usub ka, et saab rahvusvahelisest kaubandusest võrreldes Euroopa Liidu keskmisega vähem kasu. Eestis ostab väljastpoolt ELi pärinevaid tooteid 47 protsenti vastanuist, ELis keskmiselt on see protsent 60. Vaid 11 protsenti eestlastest usub, et ELi kaubavahetus kolmandate riikidega võiks juurde luua uusi töökohti - iga viies keskmine eurooplane on selles suhtes optimistlikum.Allikas: Eurobaromeeter

Autor: Katri Soe-Surén, Indrek Kald