Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestit iseloomustab ostjate truudusetus ja sõjad
Eesti jaekaubandust iseloomustavad kaubanduskettide ja tootjate sõjad ning ostjate truudusetus, leidis ETK juht Kati Kusmin tänasel konkurentsiteemalisel konverentsil.
Vähemasti pooled ostjad külastavad nädalas kolme-nelja jaekaubandusketti. Sageli rahakoti vahel, taskus või auto laekas kliendikaarte veel rohkem. Tarbijalojaalsust ei eksisteeri. Seetõttu olid möödunud aastal kolm Eesti viiest suuremast jaekaubanduskletist sügavas kahjumis ehk ikka väga kehvas seisus.
Kusmin tõi lähiminevikust välja kolm ägedamat kaubandussõda. Eelmine piimasõda toimus 2009 augustis-septembris, kui piima hind langes 3 krooni ja 90 sendini liitrist. "Mõte oli see, et teeme piima hinna nii atraktiivseks, et kõik tarbijad tulevad meile ja ostavad muud tooted ka meilt," kirjeldas Kusmin sõda alustanud kaubandusketi loogikat. "Mis aga juhtus? Põllumehed olid kohe sõnnikukoormaga ukse ees ja tarbijad olid ka pahased."
Lisaks lasid piima hinna alla ka teised kaubandusketid. Õnneks kestis kogu aktsioon vaid kuus nädalat, siis tõusis piima hind hopsti 2 krooni, jätkas Kusmin. "Tarbijad lühiajaliselt võitsid, õnneks ka põllumehed pidasid vastu ja piimakari ei vähenenud."
Saia-leiva ja kaevikusõda algas Kusmini sõnul ühe viie suurema pagaritööstuse suurest kasvuambitsioonist, mille elluviimiseks tootja kõigi oma põhitoodete hinnad enneolematult alla lasi. "Kui paljud seda üldse tähele panid?" küsis ta kaubandusringkondades kaevikusõja nime saanud turuvõitlusele ja vastas ise, "usun, et väga vähesed."
"Iseenesest on leiva-saia turg väga konservatiivne," sõnas Kusmin, inimesed ostavad reeglina samu tooteid, mis nende vanemad ja vanavanemad aastaid teinud on.
Teised leiva-saia tootjad lasid oma hinnad ka alla, kuid turuliider mitte. "Aeg läks ja siis tuli ka turuliider oma hinnaga järgi. Kui jaesektor asjale jälile sai, hakkas omalt poolt survestama. Tulemuseks oli pea kaheaastane pikk ja kurnav võitlus, mis kestab osaliselt siiani. Kes algatas selles mängus, on nüüd turuliider, kuid ma ei tea, mis selle hind oli," selgitas Kusmin.
Kolmas hoiatav näide on Rimi tegevusest puhkenud lihasõda, mida võib pidada ka tarbijasõjaks, mida toetas tootjate jõuline tegevus, ütles Kusmin. "Tarbijad haarasid konksust kinni ja hakkasid meelt avaldama. Konkurendid, sealhulgas meie, hakkasid ka rõhutama oma eestimeelsust. See oli totaalne peakaotus, kus Rimi ei jõudnud reageerida, kuid maaslamajat väga kõvasti keegi ka lüüa ei julgenud," kirjeldas Kusmin värvikalt.
Tema hinnangul õppis Rimi lihasõjast kindlasti väga palju ja tunnistas ühel hetkel oma viga. "Lühiajaliselt Rimi kaotas kliente, kuid kui nüüd on mõni allahindlus, usun, et klient seab taas sammud sinnapoole. Ja Eesti liha on seal taas müügil," lausus Kusmin.
Eestis ütleb 82% ostjatest, et kui tal oleks valida, siis ta ostaks kohaliku tootja kaupa. Eesti tootjad võivad olla uhked selle üle, leidis ETK juht, sest mujal Euroopas peavad kohalikku toiduainet oluliseks vaid pooled ostjatest.
"Sellel asjal on üks negatiivne tagajärg ka," sõnas Kusmin lihasõja kohta. "Kui mõni Eesti tootja tahaks hinnad alla tuua, kas ta julgeks minna Lätist piima tooma? Ma ei tea. See küsimus jääb minu poolt vastuseta," spekuleeris ta.
Ligi pool kogu Eesti jaemüügist moodustab müük toidukauplustes. Eestis on ligi 4000 jaekaubandusega tegelevat ettevõtet, kel on kokku 10 000 müügikohta. 80% jaekaupmeestest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. 60% jaekaubanduse käibest langeb aga viie suurema jaekaubandusketi arvele.
"Sellel aastal turujaotus kindlasti muutub, osad kaubandusgrupid on teinud uusi kauplusi juurde. Võime rääkida, mida tahes, kuid on üsna selge, et tipus käib hästi tihe andmine," ütles Kusmin.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.