Tagatisfondi idee ajas haldusfirmad ärevile

Eesti kinnisvarahaldajate ja hooldajate liit (EKHHL) lahkab tänaseks kokku kutsutud ümarlaual, kas kinnisvara korrashoiufirmasid võib käsitleda loomulikku monopoli omavate ettevõtjatena, mis vajavad täiendavat riiklikku kontrolli ja piiramist koos kohustusliku garantiifondiga, nagu seda näeb seadus ette turismifirmadele ja finantsasutustele.

Ühtlasi on arutuse all selliste väidetega välja tulnud Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi info, et elanike kommunaalmaksete võlad on drastiliselt kasvanud. Möödunud nädalal avaldas Laats ajalehes Pealinn arvamust, kuidas vältida olukorda, et haldusfirma raskuste või paari kommunaalmaksuvõlglase tõttu jäävad kodud kütteta.

Eile märkis Laats, et minimaalne hooldusfirmade garantiifondi makstav summa võiks olla 1 miljon krooni. "Olen kinnisvarakorrashoiu valdkonnas pikalt töötanud ning teades nn köögipoolt tekkiski selline mõte korrastamaks selle valdkonna turgu," märkis Laats, kelle sõnul pole BREMi juhtum ainus omataoline.

Korteriühistute kohustusliku rahalise puhvri suurendamist Laats ei pooldanud, kuna see tõukavat hädasolijaid veelgi sügavamasse auku, kui nad niigi juba on.

Arco Vara Kinnisvarabüroo haldusosakonna juhataja Joel Soomer arvas, et garantiifond oleks iseenesest täiesti mõistlik asi. "See paneks haldajad ja hooldajad oma teenuste kvaliteedi üle mõtlema. Iseasi on (garantiifondi makstava - toim) summa suurus ja kuidas see väikesi haldusfirmasid mõjutab," rääkis Soomer. "Mõte ise on hea. Olen kokku puutunud väga erinevate firmadega ja võib-olla tagaks see mingigi korra."

EKHHLi juht Jüri Kröönström ütles, et garantiifond tõstab haldusteenuse hinda, kuid võlgade tekkimise põhjusi ei lahenda. "Vaadake, see mõte on üsna kummaline," sõnas Kröönström. "See tekitab täiendavat hinnatõusu. Tundub, et see on tegelemine mitte põhjuse, vaid tagajärgedega."