Mitte trahv, vaid hüvitis

Äripäeva 17. novembri artiklis "Ennetustrahv mitte ainult meediale" on Harri Taliga ja Mart Raudsaar esinenud väidetega, mis ei vasta tõele.

Esmalt pealkirjast. Sõnasse ennetustrahv on kätketud suur osa arusaamatusi, mis ajakirjanduses liikvele on läinud. Tegu ei ole trahviga n-ö igaks juhuks mingi teo eest, mida pole toimunud. Tegu on hüvitisega solvamise või laimuga juba tekitatud mittevaralise kahju eest.

Eelnõu järgi kaalub kohus nii nagu praegugi seda, kas inimesele on tekitatud mittevaralist kahju. Kuid erinevalt praegusest on kohtul edaspidi kindlam õiguslik pidepunkt summa suurendamiseks, kui on alust arvata, et kahju tekitaja kavatseb kahju tekitavat käitumist jätkata. Just sellise kahjustava käitumise ärahoidmist silmas peetaksegi.

Küsimus pole üldse selles, kas mingisugune loosung mõnele valitsejale meeldib või mitte, nagu arvab Taliga. Kui loosung kedagi solvab, siis võib ta ka praegu minna kohtusse ja nõuda kahjuhüvitist. Ennetav hüvitis tuleb kõneks siis, kui loosung on laimav ja on ilmne, et sellega tahetakse edaspidigi esineda.

Raudsaar väidab, et seadus riivab sõnavabadust, ning ta peab ka võimalikuks, et ennetavate trahvidega saab ajakirjandusväljaande pankrotti ajada.

Kui ajalehelt tõesti ennetav kahjuhüvitis välja nõutakse, siis järelikult on ta teadlikult ja järjekindlalt avaldanud laimu või solvanguid, ning kohtul on põhjust arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Muidu ei saa kohus ennetavat kahjuhüvitist välja mõista. Kui üks väljaanne sel moel käitub - ja kavatseb edasi käituda -, kas ta siis väärib tõesti kaitset?

16. novembril avaldas Ants Nõmper ÄP võrgukodus arvamust, et juba praegu saaks kohtunikud mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista suurema summa. See on õige, kuid advokaat tunnistab samas, et tegelikult on väljamõistetavad summad naeruväärsed.

See vasturääkivus advokaadi jutus aitab selgitada üht laiemat eesmärki, mida eelnõuga muu hulgas saavutada taheti. Nimelt ei ole Eestis peaaegu olnudki arvestatavat diskussiooni mittevaralise kahju hüvitise üle. Seni on ühiskondlik hoiak olnud pigem leige: kui kellelegi on haiget tehtud, siis on see haiget saanu enda asi. Kannata ja ole vait! Nüüd on vähemalt tekkinud mingigi arutelu teemal, kas ja kui palju tuleks hüvitada. Ajalehtede liit on näinud eelnõus ainult ähvardust. Vaikitud on sellest, et ennetav kahjuhüvitis aitab kaitsta üksikisikut.