Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti perede majandusliku toimetuleku halvenemine on pidurdunud

    Ümbritsev majanduskeskkond on juba mõnda aega pakkunud positiivseid uudiseid majandusolukorra stabiliseerumisest ning muutustest paremuse poole. Ka TNS Emori läbiviidud perede finantskäitumise uuringu tulemused näitavad, et perede majandusliku toimetuleku halvenemine on pidurdunud ning näha on paranemise märke.

    Eelmisel aastal olime tunnistajaks poolte perede sissetulekute langusele. Paljude perede olukord on jätkuvalt keeruline ning kolmandiku majanduslik olukord on võrreldes 2009. aastaga halvenenud. Olukorra paranemist näitab aga see, et kui eelmisel aastal tõdes vaid 6% Eesti peredest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul läinud paremaks, siis sel aastal on peresid, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aastaga paranenud, juba kaks korda enam ehk 12%.
    "Ka headel aegadel oli alati peresid, kelle toimetulek 12 kuu taguse ajaga võrreldes langes, kuid toona oli peresid, kus elujärg paranes, 3 korda rohkem kui neid, kellel elujärg halvenes. Praegu on kaalukausid veel vastupidi, kuid võrreldes mullusega on rohkem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist raha üle, ning perede hinnanguline säästuvõime on kasvanud,“ sõnas TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri.
    Majanduslikult ebastabiilsel perioodil oli sageli fookuses laenuperede (pered, kellel on eluasemelaen, autoliising, tarbimislaen või miinuses krediitkaart) toimetulek. Täna on laene omavaid leibkondi vähem kui aasta eest (252 000 ? 241 000). Laenupered on muutunud oludes ja mõneti kitsama eelarvega kohanenud ning tulevad omadega taas paremini toime kui mullu. Võrreldes eelmise aastaga jääb rohkematel laenuperedel pärast esmatarvilike kulutuste ning laenumaksete tasumist raha üle (56% ?62%).
    Muutunud on tarbimisharjumused ning on loobutud väiksematest
    laenudest nagu järelmaks või krediitkaart. Laenuperede kohanemine muutunud keskkonnas on olnud kiirem kui mitte-laenuperedes.
    Tuleviku auruveduriks on leibkondade optimism, mis taasavab rahakotirauad või ajendab paigutama sääste sukasäärest kõrgema tootlikkusega kogumis- või investeerimistoodetesse. Kui eelmisel aastal uskus 17% leibkondadest, et järgmise 12 kuu jooksul muutub nende pere majanduslik olukord paremaks, siis tänavu vaatab pere eelarvet optimistlikult juba 23% peredest. Just ebastabiilsus ning teadmatus tuleviku osas olid ühed peamised tarbimislanguse põhjused aastatel 2008–2009, sest reaalsete sissetulekute langus oli väiksem kui tarbimislangus ning eraisikute säästud saavutasid kõigi aegade kõrgeima taseme.
    Perede optimism ning vähehaaval kasvav kindlus väljendub ka selles, et võrreldes möödunud sügisega tehakse julgemalt plaane järgmise 12 kuu jooksul suuremate kulutuste tegemiseks. Kasvanud on perede osakaal, kes planeerivad järgmise 12 kuu jooksul mõnd suuremat kulutust (33%?36%).
    Kristiina Omri märkis, et võrreldes eelmise sügisega planeerivad täna rohkemad pered kulutada järgmise 12 kuu jooksul reisimisele, hobidele, kodusisustusele, kodumasinatele, elektroonikale, arvuti või sõiduki soetamisele.
    Andmed pärinevad TNS Emori iga-aastasest Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust F-monitor, kus intervjueeriti 2010. aasta septembris 1000 leibkonna esindajat vanuses 18–74 aastat.
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: professor Urmas Varblane, abilinnapea ja ERMi juht
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Viimasel ajal on välja käidud hulgaliselt ideid Eesti majanduse elavdamiseks, nii tööandjate kui poliitikute poolt. Kolmapäevases raadiohommikus analüüsime neid ideid koos Eesti Panga nõukogu esimehe, professor Urmas Varblasega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.