Ahjupuude hinda tõstab kartus külma talve ees

Kui teises kvartalis kerisid kõige kiiremini ülespoole paberipuidu hinnad, siis kolmandas kvartalis saavutas kõige järsema hinnatõusu küttepuit. Halupuude kiire kallinemise põhjustas eelkõige nõudluse kasv. Inimestel on meeles mullune külm, pikk ja lumerohke talv, mida kahtlemata nii mõneski kodus soe kaminatuli leevendada aitas. Nii on küttepuit aastataguse ajaga võrreldes kallinenud ligi viiendiku ning möödunud kvartaliga võrreldes 13,2%.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hinnad on kasvanud aastaga koguni 36,7%, viimase kvartali hinnatõus jääb 13 protsendi piiresse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) statistika järgi on saagimata küttepuit ehk kolme meetri pikkune ümarmaterjal kallinenud ligi kolmandiku, viimase kvartaliga enam kui 8%. Eriti kiiresti on aga kerkinud lepahalgude hind, sest nii kuiva kui ka märja lõhutud lepa hinnapõhi jäi aastatagusesse aega. Aastaga on kuivad lepahalud kallinenud koguni 42%. Märgade halgude hind kerkis samal ajal 12%.

Tõusnud on ka teiste puidul põhinevate küttematerjalide hind. Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner tõdes, et hakkpuidu hind oli võrreldes ümarpuiduga palju kõrgem ka kehval 2009. aastal.

"Saepuru hind on aastaga kallinenud umbes samas proportsioonis hakkpuidu hinnaga," selgitas Hepner. "Ainuke suurem langeja puitkütuste turul on graanulite hind. Praeguse seisuga on graanulid aastataguse hinnaga võrreldes odavnenud kolm protsenti."

Mitmed küttepuiduga kaubitsejad on väitnud, et augustikuus metsadesse jäänud tormimurd küttepuidu hinda ei mõjuta. Hepneri hinnangul on selge, et nii meil kui ka naabrite juures rändab suurem osa tormi murtud puidust paberipuiduks, midagi jõuab energeetikasse ja tormiheite puhul saab lõigata ka palki. Kütteks läheb tormist laastatud puit kõige viimases järjekorras.

Metsas kasvav küttepuu on olnud tegelikult ühe hinnaga juba aastaid. Kallinenud on selle töötlemine. Loomulikult maksab kuiv halg rohkem kui toores, kuid võib öelda, et targalt talitab see, kes ostab endale kuiva puu.

"Igatahes need, kes jätsid talvekütte soetamise sügise peale, peavad kindlasti kevadistest hindadest rohkem maksma," nentis ta.

Küttepuude hankimisel tuleks ilmutada teatud vilumust. Näiteks kui osta kevadel 10 m3 toorest lõhutud puud ja panna see riita kuivama, siis sügiseks on sellest järgi 9 m3, sest 10% või rohkemgi kuivab kokku. Sügisel peab halud kuuri tassima ja ka see on töö, aeg ja raha.

Üldiselt võib öelda, et praeguste hindade juures saab kõige rohkem pügada see, kes ostab kolm meetrit pikad puud, saeb, lõhub ja paneb need riita. Kas või sellepärast, et kui tavaliselt üritatakse müüa kolmemeetrist puud mõõdetuna ruumimeetrites, siis reaalselt pole see sama, mis halupuu ruumimeeter. Inimene teeb hulga tööd ära, aga kokkuvõttes oleks võinud sama raha eest osta juba valmis halud.

OÜ Põhja-Eesti Kütteladu juht Margus Vilba on seda meelt, et tegelikult pole küttepuude hind tõusnud nii drastiliselt, kui seda avalikkusele on presenteeritud. Tema meelest blufivad firmad, kes väidavad, et müüvad küttepuid 1000 krooni ruumimeeter.

"Kui küttepuit maksaks 1000 krooni ruum, siis on juba mõttekam elektriga kütta. Jääb igasugune puudega jamamine ära, lülitad radiaatori sisse ja ongi maja soe," nentis Vilba. "Hinnatõus on tingitud sellest, et palju puitu läheb hakkekütteks. Veel kergitavad hindu konkurendid, kes metsaomanikule kõrgemat hinda pakuvad, et too just neile müüks. Kes tööd tahab teha, see pakub omakorda üle ja nii see lumepall paisub."

Kõige suurem hinnatõus on Vilba hinnangul tabanud kaseküttepuud, sest kolmemeetrist kaske veetakse agaralt piiri taha, kus selle eest paremat raha makstakse kui meil.

Paar aastat tagasi langes küttepuidu hind oluliselt, sest kui saabus majanduskriis ja inimesed töö kaotasid, hakkasid nad oma talumetsasid kütteks müüma. Ka praegu pole küttepuu veel kriisieelset keskmist hinnataset saavutanud - kui enne majanduse põrumist maksis lõhutud kuiv okaspuu 660 kr/m3, masu ajal langes hind 390 kr/m3 kanti, siis nüüd küsitakse ruumitäie kuivade okaspuuhalgude eest umbes 500 krooni.

"Majanduslanguse hakul turule tulnud suure hulga küttepuiduga tambiti hinnad alla ja firmadel, kes enne olid puitu kokku ostnud, oli väga raske seda realiseerida," iseloomustas Vilba. "Hinnad kukkusid kolinal, kalli raha eest soetatud puit müüdi maha omahinnaga, et mitte veel rohkem kahjumisse jääda."

Vilba ei söanda praegu järgmise aasta hindade kohta midagi kosta, viidates turu ebastabiilsusele.

"Arvatavasti koos euroga hinnatõus tuleb, kuna metsa ülestöötamise ja väljaveo hinnad ümardatakse, ilmselt mitte allapoole," märkis ta.

Raasiku vallas Pikaveres oma paarkümmend aastat küttepuude tootmise ja müügiga tegeleva OÜ AT Artal juhataja Ivar Kaijanen on aga hoopis seda meelt, et 2011. aastal peaksid küttepuidu hinnad langema, sest vahepealne suur nõudlus õhutas müüjaid rohkesti puitu lattu varuma.

"Kui puit jääb seisma, tuleb ka hinda langetada," märkis Kaijanen. "Kuigi küttepuude tootja kulud aina kasvavad, ei saa me üle 40 krooni kotist küsida. Eelmisel aastal ostsime toorme RMKlt 500 kr/tm, tänavu on see juba 650 kr/tm. Samas, kui RMK müüb tuulemurdu 100 kr/tm, soovijal tuleb see vaid ise üles töötada."

Kaijaneni hinnangul tekkis mõned kuud tagasi kõrgendatud nõudlus sellepärast, et eelmisel talvel said paljudel koduomanikel puud otsa kiiremini, kui arvata osati.

Kuivade halgude hinnakasvu prognoosivad peaaegu kõik tootjad.

Kuiva kasehalu eest küsitakse praegu 800 kr/rm või rohkemgi. Hind sõltub kogusest ja sellest, kuidas on halud pakitud.

Küttepuidu hinna kasvu tunnistab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel, kes on huvitatud selle langetamisest läbi taastuvenergia toetuste vähendamise kaudu. Tema sõnul mängib taastuvenergia toetuste ülevaatamine suurt rolli küttepuidu hinna langemisel. "Kui taastuvenergia toetused üle vaadatakse, siis suure tõenäosusega hakkab küttepuidu hind langema, sest toetuste saajad ei saa lubada kõrgema hinnaga puidu sisseostu," märkis ta.

Metsaomanikele on positiivne uudis kindlasti see, et Graanul Invest kavatseb jätkata Imaveres graanulite tootmist vaatamata Stora Enso püüdlusele hakata oma tootmisjääkidest graanuleid tootma. "Eks see teeb meie elu keerulisemaks, kuid oleme veendunud, et jätkame tootmist samas mahus kui varem," ütles Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.

Miks küttepuud kallinevad? Aga vaadake, millist vaheltkasu võtavad kaubandusketid ja tanklad. Nende juurdehindlus ulatub 250 protsendini.

Meie müüme Statoilile aastas pea paari miljoni krooni eest kottides lõhutud kuivi küttepuid hinnaga 34 krooni kott. Statoil aga paneb need müüki 85 krooniga. Sellisel juhul tuleb nende ruumi hinnaks 2125 krooni, samas kui tootjad, kes müüvad küttepuid otse klientidele, saavad ruumi kuivade kasehalgude eest heal juhul 800 krooni.

Olen Statoilile 17 aastat puid müünud, nende viimane jaehind oli 56 krooni kott, nüüd siis 85. Teised müüjad pole nii hullud, aga hindasid on kõik kergitanud - üldiselt jääb koti hind 52-60 krooni vahemikku. Kui üritame juttu teha, et ka meie tahaks natuke hinda tõsta, siis sellest ei taheta kuuldagi. Öeldakse, et siis me sinult ei osta, pakkujaid on ju lademes.