Kinnitage rihmad, taas läheb ralliks

Teisalt, protsentuaalne hinnamuutus tuleneb ju võrreldava perioodi hindadest, et kui mullu olid hinnad rekordmadalal, annab ka väike hindade korrigeerimine tulemuseks hinnatõusu. Ja hinnad olid meil madalal veel tänavu esimesel poolaastalgi, see omakorda tähendab, et suuri inflatsiooninumbreid peaksime nägema terve tuleva aasta esimese poolaasta jooksul.

Samas on spetsialistid ennustanud, et tuleva aasta esimesed kaks kuud valitseb jaekaubanduses tõeline madalseis, räägitakse isegi hinnašokist. See omakorda peaks tähendama väiksemast nõudlusest tingitud hinnalangetamisi.

Sellele on omakorda lihtne vastu vaielda - kui sissetulekud lähevad niigi enamasti toiduainete ostmisele, siis kuidas seda väheneda? Suitsetamist ja napsutamist saab piirata, ehk koguni maha jätta, aga söömist! Kes ei tööta, see ei söö?

Äripäev ei julge öelda, kas hinnatõus pidurdub või võimendub. Küll võime vahendada tarkade inimeste öeldut: SEB ökonomisti Hardo Pajula arvates jätkub hinnatõus nii kaua, kui kaua Euroopa ja USA keskpangad raha juurde trükivad. Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri meelest viitavad kõik märgid sellele, et toidukaupade panus aastases hinnatõusus suureneb veelgi. Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul võib aga hindade hüppeline kasv jääda ajutiseks. Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on hinnatõus paratamatu, kui tahame Euroopa keskmiste riikide sekka jõuda. Et mida edukamad me oleme, seda enam eksportivaid ja lisandväärtust tootvaid ettevõtteid meile tuleb, seda kõrgemaks lähevad palgad ja seda kallimaks muutuvad kaubad.

Rahandusministeerium, kes põhjendas inflatsiooni kõrgete toiduhindadega rahvusvahelistel turgudel, on aga optimistlik - kui toiduhinnad rahvusvahelistel turgudel hakkavad stabiliseeruma, võib nende sõnul oodata hinnatõusu leevenemist ka Eestis.

Autor: ÄP