Rahvusvahelise valuutafondi IMF hinnangul peaks Eesti saavutama ülejäägiga eelarve ning vajadusel kaaluma käibemaksu ning keskkonna- ja varamaksude tõstmist.
“Eesti peaks tasakaalustatud eelarve saavutamisel kaaluma käibemaksu, keskkonnamaksu ja varamaksude tõstmist,” rääkis Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht Alexander Hoffmaister, kelle sõnul sel visiidil ettevõtete tulumakse ei käsitletud, vaid vaadeldi maksukeskkonda nii laialt kui võimalik.
Hoffmaister tegi Eesti Pangas toimunud pressikonverentsil kokkuvõtte poolteist nädalat kestnud riigivisiidist ja tutvustas IMFi hinnangut Eesti majanduse jätkusuutlikkuse kohta.
Lisaks eelarvepoliitikale tuleks tema kinnitusel tähelepanu pöörata ka tööturu olukorrale ja üldise haridussüsteemi edendamisele.
Hoffmaister tunnustas Eesti majanduskasvu ja rõhutas, et tasakaalustatud eelarvepoliitika peab jätkuma ka järgnevatel aastatel. Aastaks 2013. peaks Eesti saavutama ülejäägiga eelarve, kuid kindlasti vältima positiivset lisaeelarvet.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti valimiste eel olukorras, kus on äärmiselt suur tähtsus kulutuste kvaliteedil, mida ka IMF rõhutas.
“Seda näitab aeg, kas Eesti täidab IMFi eesmärgi tulla 2013. aastal ülejääki. Meil on selgelt üleval loosung, et makse tuleb igal juhul alandada, samas seisame silmitsi struktuursete probleemidega, mida ei lahenda lihtsalt majanduskasv,” rääkis Ligi lisades, et peame kindlasti reserve edasi kasvatama ja positiivsed lisaeelarved tuleks ära keelata.
Tema hinnangul on palju räägitud kontratsüklilisest eelarvepoliitikast, mida ei tohiks võtta nii robustselt nagu poliitikud või ka teoreetikud tahaksid. “Riigid, kes läksid tugeva stimuleerimise teed, on praegu raskustes. Kes olid mõõdukad, nagu Eesti ja Põhjamaad, neil läheb hästi,” rääkis Ligi.
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on eesmärk jõuda 2013. aastal tasakaalus või ülejäägiga eelarvene loogiline ja võimalik juhul, kui 2011. aasta eelarve ka planeeritud korras ellu viiakse.
Lipstoki sõnul nõustub ta IMFi kinnitusega, et kiirenev inflatsioon ei ole tingitud siseteguritest, vaid toorainete hinnatõusust maailmaturul. “Samas peaks meie alusinflatsiooni järgmisel aastal vaos hoidma, kuna see on rohkem seotud meie oma tegemistega,” mainis Lipstok.
Autor: Birjo Must, Silvia Kruusmaa
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele