Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahvaliit tahab luua rahvapanka
Rahvaliit Andrus Bloki eestvedamisel on otsustanud sekkuda Eesti finantssüsteemi. Rahvaliit on koos uue liikmekaardi kasutuselevõtuga hakanud looma Eesti Rahvapanka (ERP), mis tahetakse viia ka Tallinna Börsile.
Panga saab Eestis moodustada, kui on olemas selleks vajalik aktsiakapital – 75 miljonit krooni ehk 5 miljonit eurot. Loodava Eesti Rahvapanga iga aktsia hind tuleb 100 eurot ja esialgu plaanitakse märkida 50 000 aktsiat, teatas erakond.
Praegu käib panga ettevalmistustegevus MTÜ Tuleviku Eesti nime all. Eesti Rahvapanga omanikuks võivad olla kõik Eesti kodanikud. Seejuures on Rahvaliidu liikmetel eelisõigus maksimaalselt 10 aktsiale kogusummas 1000 eurot.
Suurema huvi korral võib esialgu märkida ka rohkem kui 50 000 aktsiat. Huvist asja vastu sõltub, kui suureks kujuneb Eesti Rahvapanga aktsiakapital, kas näiteks 5 miljonit eurot või rohkem.
Praegu käib Eesti Rahvapanga prospekti koostaja valimine. Panga asutamiskoosolek koos põhikirja aruteluga on planeeritud tuleva aasta märtsikuusse. Seejärel ootab erakond panga litsentsi, ning kui see on väljastatud, otsustab aktsionäride üldkoosolek panga nõukogu, juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe ametikohad, palga jm panga juhtorganitega seotud küsimused. Pank tahetakse ka viia Tallinna börsile.
Rahvaliidu majandustoimkond on juba teinud ettepaneku kirjutada põhikirja, et iga-aastasest puhaskasumist 50% jagatakse dividendideks.
Uuenenud Rahvaliit on seadnud eesmärgiks tõusta prestiižseks klubiliseks erakonnaks. Erakonna järgmine algatus on kantud soovist luua igasse maakonda piima-, liha- ja põllumajandusühistute ettevõtted.
"Rootsi pangad kandsid 2010. aastal Eestist maksuvabalt välja 25 miljardit krooni. Lisaks on meie inimestel pankades 150 miljardit krooni, millele teenitakse aastase deposiidiga 2-3 miljardit krooni. Seda raha välja laenates teenivad Rootsi pangad Eesti ettevõtetelt ja eraisikutelt 4-6 miljardit krooni kasumit. Piltlikult öeldes saaks 4 miljardi krooni eest kaks Saaremaa silda aastas – kuid need saab endale Rootsi, mitte Eesti. Rahvaliidul pole õnnestunud valitsusele selgeks teha, et Eesti riigi eelarve ning meie inimeste raha peab ringlema Eesti kapitalil põhinevas pangas. Paraku ei kuula praegune valitsus eurohulluses kedagi – ei töötajate, tööandjate ega ametühingute manifeste, ei ettepanekuid majanduse ergutamiseks ega maksude alandamiseks," selgitas rahvapanga loomise ideed Rahvaliidu majandustoimkonna aseesimees Rene Naptal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.