Valgevene diktaator mängis jälle valimisi

Lukašenko laskis end pühapäeval neljandaks ametiajaks tagasi valida.

Presidendikandidaate oli koos Lukašenkoga sel korral kokku tervelt kümme. "Opositsioon on vajalik, kuna Lääs seda soovib," on Lukašenko eraringis öelnud. Opositsioon tohtis seekordsete valimiste eel laulda protestilaule ja esitada valitsusvastaseid luuletusi. Riiklikud lehed trükkisid presidendikandidaatide valimisprogrammid, neil lubati, küll piiratud eetriajaga, esineda raadios ja televisioonis.

"Lukašenkol on seda show'd vaja eurooplaste jaoks, kuna tal on Euroopast raha vaja," ütles BBC-le üks kolmest peamisest opositsioonikandidaadist Andrei Sannikov. "Majandus on väga halvas seisus ja tal on vaja lisalaene."

Lukašenkol on aga suured plaanid. "Valgevenest peab saama üks maailma 50st kõige kõrgema inimarengu indeksiga riigist," kirjutas Lukašenko oma valimismanifestis.

Euroopa Liit lubas novembris Lukašenkole vabade valimiste eest 3 miljardit eurot. Venemaa, kes Valgevenet iga hinna eest enda küljes üritab hoida, on lubanud alustada tollivabade naftatarnetega 1. jaanuaril, kui Valgevene ratifitseerib kõik ühise majandusruumi kokkulepped. See tähendaks 5,3 miljardit dollari suuruse sissetuleku kaotust.

IMF laenas eelmisel aastal Valgevenele majanduse päästmiseks 3,5 miljardit dollarit. Hiina, kelle investeeringud on poliitikast sõltumatud, on laenanud Valgevenele ligikaudu 15 miljardit dollarit ning Venezuela on lubanud toetada kohalikke naftatöötlemistehaseid 30 miljoni tonni naftaga.

Lukašenko püsib veel, aga tuleval aastal on oodata muutusi, ennustas Handelsblatt. "Valgevene majandusmudel ei ole pikaajaliselt finantseeritav," ütles Robert Kirchner German Economic Teamist, kes nõustab valitsust majandusküsimustes.

Valitsus on pidanud eelarverahaga päästma ettevõtteid, võtma üle palgakulusid, ostma tööstuskaupu. See aeg, kus sai Venemaa odavat toorainet kohapeal ümber töödelda ja kallilt eksportida, hakkab läbi saama.

Senised vähesed erastamised on läbi kukkunud, kuna valgevenelaste nõutud hind ja tingimused ei ole olnud välisinvestoritele vastuvõetavad. Lukašenko ja tema mehed "ülehindavad välisinvestorite huvi", rõhutas analüütik Alexander Liessem Handelsblattis. "Sellisele tugevalt reguleeritud turule nagu Valgevenes julgevad investorid tulla ainult siis, kui nad saavad ettevõttes enamuse. Kui valitsus seda õigel ajal ei tunnista, kukub privatiseerimine läbi."

Vaatlejad teavitasid seegi kord valimisprotseduuride rikkumistest ning valimissedelite võltsimistest. Kui valimistulemustega ei manipuleeritaks, koguks Lukašenko 30, mõnede vaatlejate arvates ka koguni 50 protsenti valijate häältest. Praegu võib aga Lukašenko arvestada vähemalt 70 protsendi valijate "poolehoiuga".

Lukašenko vähemalt osalist populaarsust hoiab Valgevenes üleval see, et ka viimase kriisi ajal on ta suutnud tuua rahvale leiva lauale, tööpuudus on väike, inflatsioon ohjes. Vahetult enne valimisi tõsteti pensione ning arstide ja õpetajate palkasid.

Lukašenko süsteem on nii kaua ajale vastu pidanud, kuna on paindlik ja suudab kiiresti kaasa minna muutustega, ütlevad analüütikud. Ehk siis, nagu ütles Lukašenko ise: "Valgevenes kindlasti tuleb poliitilisi muutusi, aga mitte võimu muutust."

Autor: Katri Soe-Surén