Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsatöösturit uuel aastal toorme puudus ei kammitse

    Saematerjali tootjad ja teised puidutöötlejad on karmist kriisist välja tulnud - need, kes suutsid ennast kesistes oludes vee peal hoida, jätkavad nüüdsest juba tõusuteel.
    Seda tõendab ekspordi kiire kasv - tänavu üheksa kuuga 40,4% eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes. Eesti üldine eksport suurenes sel ajal 26,6%.
    Palkmajade tootja OÜ Hobbiton Home juhatuse liige Andrus Prangli kinnitas, et firma toodangumaht ja käive on eelmise aastaga võrreldes rohkem kui kahekordistunud, ekspordis on lisandunud uusi turge.
    "Uued turud nõuavad järjest suuremaid mahtusid, märksõna on tootmise efektiivsemaks muutmine," iseloomustas Prangli.
    Toormehindade kohta märkis ta, et need uuel aastal pigem kerkivad. "Metsamaterjali hinnad liiguvad meie kahjuks ülespoole. Kahjuks, sest sellest sõltub toodete väljamüügihind," tõdes ta.
    ASi Barrus juhataja Janar Tammjärve sõnul on ettevõtte toodangumaht kasvanud aastataguse ajaga võrreldes veerandi võrra, ekspordi osakaal moodustab 70%. Erinevalt Hobbitoni juhist leiab Tammjärv, et kuna toodangul lasub tugev hinnasurve kahanemise suunas, siis peaksid tootjate konkurentsivõime säilimiseks liikuma allapoole ka metsamaterjali hinnad.
    Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann märkis, et puidusektori kiire ekspordi kasv saavutati tänu ettevõtete kiirele reageerimisele majanduses toimunud muutustele.
    "Metsa- ja puidutööstusest on kriisi lõpus saanud Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja, sest hinnanguliselt moodustavad puit ja puidust valmistatud tooted 14% kogu tööstustoodangu ekspordist. Piltlikult võib öelda, et raha ikka kasvab puu otsas," rääkis Otsmann.
    ASi Rootsi Mööbel juhataja Andres Soosaar jahutab mõnevõrra statistikast tulenevat rõõmujoovastust, tõdedes, et Rootsi Mööbel kriisimurdjate seltskonda ei kuulu, sest firma käive jääb sel aastal 25% mullusest väiksemaks.
    "Eufooriaks põhjust pole, sest töötus on kõrge ja töötul inimesel on tähtsamatki osta kui mööblit," selgitas Soosaar. "Meie ettevõtte maht sõltub suuresti just tooraine hinnast. Tundub, et puidu hinnal enam kasvuruumi pole."
    Ta tõdes, et materjali hind ja riigi metsanduse maksupoliitika on hoovad, mis puidu metsast välja peaksid tooma.
    Praegu on metsatöösturite delegatsioon seoses puiduveokitele taotletava massipiirangu suurendamisega 60 tonnini majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kes seda taotlust menetleb.
    Otsmanni kinnitusel näitab sügisel teadlastega koostöös valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks metsamaterjali veol otsene kulude kokkuhoid 240 miljonit krooni aastas.
    Lisaks ootavad metsamehed ka e-veoselehe kasutuselevõtmist, sest üle kahe aasta väldanud praktika näitab, et see tõstab vedudega kaasneva info liikumise kiirust. 2011. aastast võimaldab õiguslik regulatsioon e-veoselehega vedada ning selle juurutamine algab aasta esimesel poolel.
    Oleme pisut suurendanud tootmismahtu, tootlikkuse areng jäi tagasihoidlikumaks kui esialgu plaanitud, 180 000 m3 saematerjali peaks ikkagi realiseeruma. 2011. aastal läheme tootlikkuse teemaga uuele ringile. Müüsime agressiivselt ka kriisiaastatel ja seetõttu meil 40% mahu kasvu numbreid ette näidata ei ole, aga käive tänu parematele hindadele on kasvanud küll.
    Enamiku saetoodangust ekspordime 23 riiki, lisaks euroliidule Jaapanisse, Põhja-Aafrikasse jm. Aasta oli edukas, kiire tõusuga nõudluses ja hindades ning väga ärevate nootidega IV kvartalis.
    2011. aasta tuleb keerukam tänavusest. Sae- ja hööveltoodangu hinnad langevad esimeses kvartalis umbes 15% või rohkemgi, v.a Skandinaavia turule suunatud toodang. Mõnede toodete ja turgude puhul vaibub nõudlus sootuks. Usun ELi nõudluse olevat rohkem ohustatud kui muu maailma oma. Ilmselt toimub ka tselluloosi- ja paberitööstuses tagasiminek - kindlasti tuleneb siit surve metsamaterjali hinnale, korrektsioon suurusjärgus 7-9 eurot/m3 on vajalik puidutöötlemisettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks.
    Praegused metsamaterjalide hinnad on sobilikud metsa majandamiseks - palkidel ja paberipuul on olemas nõudlus ja korralik hind, selliseid hindasid mäletame ehk aastast 2007, aga on selge, et hindade üle pikaajalise keskmise püsimine toob kaasa ülepakkumise mitte ainult Eestis, aga ka mujal. Ja lõpeb see ikka ületootmise ja hinnalangusega, tsükkel on lihtsalt pööraselt kiireks läinud.
    Erametsaomanike huvi on maksude taga kinni. Maksustamine pole selge, uuendus- ja majandamiskulude mahaarvamine maksustatavast tulust pole jätkuvalt võimalik, vähemalt mitte nii, nagu see tavapärases ettevõtluses käib.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”