Metsatöösturit uuel aastal toorme puudus ei kammitse

Saematerjali tootjad ja teised puidutöötlejad on karmist kriisist välja tulnud - need, kes suutsid ennast kesistes oludes vee peal hoida, jätkavad nüüdsest juba tõusuteel.

Seda tõendab ekspordi kiire kasv - tänavu üheksa kuuga 40,4% eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes. Eesti üldine eksport suurenes sel ajal 26,6%.

Palkmajade tootja OÜ Hobbiton Home juhatuse liige Andrus Prangli kinnitas, et firma toodangumaht ja käive on eelmise aastaga võrreldes rohkem kui kahekordistunud, ekspordis on lisandunud uusi turge.

"Uued turud nõuavad järjest suuremaid mahtusid, märksõna on tootmise efektiivsemaks muutmine," iseloomustas Prangli.

Toormehindade kohta märkis ta, et need uuel aastal pigem kerkivad. "Metsamaterjali hinnad liiguvad meie kahjuks ülespoole. Kahjuks, sest sellest sõltub toodete väljamüügihind," tõdes ta.

ASi Barrus juhataja Janar Tammjärve sõnul on ettevõtte toodangumaht kasvanud aastataguse ajaga võrreldes veerandi võrra, ekspordi osakaal moodustab 70%. Erinevalt Hobbitoni juhist leiab Tammjärv, et kuna toodangul lasub tugev hinnasurve kahanemise suunas, siis peaksid tootjate konkurentsivõime säilimiseks liikuma allapoole ka metsamaterjali hinnad.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann märkis, et puidusektori kiire ekspordi kasv saavutati tänu ettevõtete kiirele reageerimisele majanduses toimunud muutustele.

"Metsa- ja puidutööstusest on kriisi lõpus saanud Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja, sest hinnanguliselt moodustavad puit ja puidust valmistatud tooted 14% kogu tööstustoodangu ekspordist. Piltlikult võib öelda, et raha ikka kasvab puu otsas," rääkis Otsmann.

ASi Rootsi Mööbel juhataja Andres Soosaar jahutab mõnevõrra statistikast tulenevat rõõmujoovastust, tõdedes, et Rootsi Mööbel kriisimurdjate seltskonda ei kuulu, sest firma käive jääb sel aastal 25% mullusest väiksemaks.

"Eufooriaks põhjust pole, sest töötus on kõrge ja töötul inimesel on tähtsamatki osta kui mööblit," selgitas Soosaar. "Meie ettevõtte maht sõltub suuresti just tooraine hinnast. Tundub, et puidu hinnal enam kasvuruumi pole."

Ta tõdes, et materjali hind ja riigi metsanduse maksupoliitika on hoovad, mis puidu metsast välja peaksid tooma.

Praegu on metsatöösturite delegatsioon seoses puiduveokitele taotletava massipiirangu suurendamisega 60 tonnini majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kes seda taotlust menetleb.

Otsmanni kinnitusel näitab sügisel teadlastega koostöös valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks metsamaterjali veol otsene kulude kokkuhoid 240 miljonit krooni aastas.

Lisaks ootavad metsamehed ka e-veoselehe kasutuselevõtmist, sest üle kahe aasta väldanud praktika näitab, et see tõstab vedudega kaasneva info liikumise kiirust. 2011. aastast võimaldab õiguslik regulatsioon e-veoselehega vedada ning selle juurutamine algab aasta esimesel poolel.

Oleme pisut suurendanud tootmismahtu, tootlikkuse areng jäi tagasihoidlikumaks kui esialgu plaanitud, 180 000 m3 saematerjali peaks ikkagi realiseeruma. 2011. aastal läheme tootlikkuse teemaga uuele ringile. Müüsime agressiivselt ka kriisiaastatel ja seetõttu meil 40% mahu kasvu numbreid ette näidata ei ole, aga käive tänu parematele hindadele on kasvanud küll.

Enamiku saetoodangust ekspordime 23 riiki, lisaks euroliidule Jaapanisse, Põhja-Aafrikasse jm. Aasta oli edukas, kiire tõusuga nõudluses ja hindades ning väga ärevate nootidega IV kvartalis.

2011. aasta tuleb keerukam tänavusest. Sae- ja hööveltoodangu hinnad langevad esimeses kvartalis umbes 15% või rohkemgi, v.a Skandinaavia turule suunatud toodang. Mõnede toodete ja turgude puhul vaibub nõudlus sootuks. Usun ELi nõudluse olevat rohkem ohustatud kui muu maailma oma. Ilmselt toimub ka tselluloosi- ja paberitööstuses tagasiminek - kindlasti tuleneb siit surve metsamaterjali hinnale, korrektsioon suurusjärgus 7-9 eurot/m3 on vajalik puidutöötlemisettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks.

Praegused metsamaterjalide hinnad on sobilikud metsa majandamiseks - palkidel ja paberipuul on olemas nõudlus ja korralik hind, selliseid hindasid mäletame ehk aastast 2007, aga on selge, et hindade üle pikaajalise keskmise püsimine toob kaasa ülepakkumise mitte ainult Eestis, aga ka mujal. Ja lõpeb see ikka ületootmise ja hinnalangusega, tsükkel on lihtsalt pööraselt kiireks läinud.

Erametsaomanike huvi on maksude taga kinni. Maksustamine pole selge, uuendus- ja majandamiskulude mahaarvamine maksustatavast tulust pole jätkuvalt võimalik, vähemalt mitte nii, nagu see tavapärases ettevõtluses käib.