Perens: oleme ree peal tagasi

Vajadus provisjonide järele on vähenenud.  2010. aastal eraldas pank provisjonideks 103,7 miljonit eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 58 protsenti vähem.

Kõige olulisemat mõju kvartali tulemusele avaldas potentsiaalsete laenukahjumite katteks tehtavate eraldiste (provisjonide) püsimine väga madalal tasemel. Neljandas kvartalis kestis majanduse olukorra paranemine ja Swedbanki analüütikud prognoosivad positiivse trendi jätkumist 2011. aastal - tänavuseks majanduskasvuks ootame 4,2 %.

"Piltlikult saab üldise majandusolukorra kohta öelda, et see on tasakaalustunud ja oleme ree peal tagasi. Regi ise on aga teistsugune kui enne kriisi," ütles Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta märkis, et raskete aegade läbimine on muutnud panga väga efektiivselt tegutsevaks organisatsiooniks ja kulud on vähenenud, mistõttu kulu-tulu suhe on aegade madalaim. 

Tulud ja kulud

2010. aastal suurenes puhas intressitulu võrreldes aastataguse ajaga võrreldaval baasil 11%. IV kvartalis toimus arvestusreeglite ühtlustamine Swedbanki grupis, millega laenude viiviste arvestus liikus muude tulude alt intressitulude alla. Intressitulude kasv oli peamiselt tingitud krooni ja euro intressimäärade ühtlustumisest.

Teenustasutulu kasvas 2010. aastal võrreldaval baasil 1 protsendipunkti võrra (alates 2010. aastast kajastatakse kindlustusega seotud teenustasukulu kulude all). Tulude baasi toetas ka ühekordne tulu 4,6 miljonit eurot, mille pank sai MasterCardi aktsiate müügist.

2010. aastal oli fookuses efektiivsuse parandamine, mille abil suudeti langetada kulusid 5 protsendipunkti võrra. Kulud IV kvartalis on teiste kvartalitega võrreldes kõrgemad hooajaliste mõjude tõttu. Samuti jäi IV kvartalisse suur osa Swedbanki europrojekti kuludest, mis kokku ületavad 10 miljonit eurot.

Töötajate arv jäi 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga samaks. 

Eesti üksuse tulu-kulu suhe oli 2010. aastal 0,37 (0,40 aastal 2009).

Swedbanki 2011. aasta I  kvartali tulemused avalikustatakse 28. aprillil 2011.