"Aasta üks peamisi mõtteid on paigutada Tallinnas ja Eestis tegutsevad heliloojad naaberriikide konteksti," lisas ta.
Seekord võetakse ka naabrid ette. Täpsemalt tähendab see Eesti muusikute ja nende loomingu kõrvutamist nelja naaberriigi heliloojate loominguga, mida saab kuulata "Naabrivalve" kontsertide raames.
"Me ei tahtnud teha päris eraldi kontserte välisesinejatega, vaid neid just siduda. Oleme juhatanud üksteise juurde heliloojate paarid, kelle helikeel meie meelest võiks sobida ja kelle kontsert võiks pakkuda kõige suurema elamuse," täpsustas Eensalu.
Eesti muusika päevade peaeesmärk on aga läbi aastate olnud Eesti heliloojate uue loomingu tutvustamine ja sellest ei kalduta kõrvale ka tänavu. Kokku toimub 21 teose esiettekanne.
Peale kaunite kontsertide on festival võtnud eesmärgi avardada linna kultuuriruumi väljapoole kesklinna. Kõik kaheksa Tallinna linnaosa saavad festivali eestvedamisel endale resideeruva helilooja, kes kohtub festivali jooksul huvilistega ning tutvustab lähemalt oma loomingut kohalikes kultuurikeskustes.
"See projekt läks käima juba jaanuari alguses. Märtsikuus on luubi all olev linnaosa Mustamäe ja helilooja Märt-Matis Lill. Toimuvad mitmesugused kohtumised, aga tähtsündmuseks on helilooja autorikontsert, mis märtsis toimub Eesti muusika päevade raames," selgitas Eensalu.
Aprillis on linnaosaks valitud Kristiine ja heliloojaks, kelle tööde ja tegemistega saab tutvuda, Piret Rips," mainis Eensalu.
"Minu arvates teenib festival kaht eesmärki. Esiteks tahame anda ülevaate Eesti muusikast oma publikule ja festivalile tulnud külalistele. Nende osavõtt aitab kindlasti kaasa meie muusika levimisele, juhul kui nad sellest endale huvitavat leiavad. Teiseks, kui oleme nii rohkes elavas ettekandes oma muusika ära kuulanud, kujuneb meil endilgi selgem ülevaade, millised on meie loomingu positiivsed küljed ja milles on veel lünki," on festivali kohta selle esimesel toimumisaastal märkinud helilooja Eino Tamberg, kelle sõnad sobivad ka sel aastal festivali eesmärki ja pakutavat kokku võtma.