Eesti maksusüsteem soosib traditsioonilisi ärisid

Tänases Äripäevas räägib IT-ettevõtja Jaan Pillesaar, et Eesti maksusüsteem vajaks remonti. Sest maksukeskkond on meil jätkuvalt tööstust ja kaubandust soosiv, ettevõtte tulumaks reinvesteeritud kasumilt on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad ja need on need maksud, mis löövad nn tarka tööstust, kus töötavad kõrgepalgalised töötajad. "Meie majas töötab 140 inimest, kõik kordades kõrgema palgaga kui Eesti keskmine. Peaaegu pool rahast, mille me klientide käest küsime, peame riigile loovutama," ütleb Pillesaar. "Olen teinud ka arvutusi ja on näha, et maksukoormuse vahe tootmisühiku kohta tööstusettevõte versus teenusettevõte on mitmekordne."

Ka Äripäeva arvates on maksusüsteem traditsioonilise ettevõtluse poole kaldu. Sest teenib tööstur näiteks miljoni, investeerib ta selle tulumaksuvabalt uude kõrgtehnoloogilisse tööpinki ning saab tänu sellele investeeringule suurendada toodangut või koondada kulukaid töötajad ning teenida veelgi suuremat kasumit. Kuid targa äri ettevõtjal pole teenitud miljonit millessegi võrreldavasse investeerida, ta peab kasvamiseks teenitud hüpoteetilisest miljonist palkama veelgi enam kõrgepalgalisi töötajaid ning suurendama oma kulusid seega veelgi. Ärgu nüüd lugupeetud töösturid solvugu, aga tõepoolest, kus siin siis see võrdsus on?

Kas uus valitsus tähendab sumbunud õhus lootuskiirekest? Värskes koalitsioonileppes on kirjas, et riigijuhid hakkavad tööjõukulusid vähendama. Kuid. Seda aastast 2014 ning siiski saab maksuvabastuse kuupalk, mis ületab 4000 eurot. Ning, et asi liiga lihtne poleks, saab selleltki palgalt maksusoodustust vaid sotsiaalmaksult, muud maksud jäävad senisteks. Muide, eilne Postimees vahendas taas valitsuses levivat juttu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vajalikkusest. Samas artiklis räägitakse ka, et vastavalt Euroopa tavadele ei pea töötaja ise sellisesse kindlustusse panustama. Seega, kas tööandjaid ootab uus maks? Millal? Ja kui kulukaks see kujuneb?

Aga olgu, tuleme tänase probleemi juurde tagasi. Üks lahendus Pillesaare väljakäidud probleemile muidugi on ja see on lihtne - näiteks advokaadibürood kaasavad suure osa palgatöötajaist büroo omanikeringi ning jagavad kasumi dividendidena välja. Selle võrra saab siis palka vähem maksta ja palgakuludelt kokku hoida. Kuid selge on ka, et igale ettevõttele see ei sobi - kui advokaadibüroodes töötavaid advokaate saab paari käe näppudel kokku lugeda, siis IT-firmade töötajate arvu mõõdetakse meil sadades.

Lihtne on nentida, et head lahendust probleemile ei ole. Kuid kas me peamegi nüüd sedaviisi nentides lihtsalt vanamoodi edasi elama? Või võiks Eesti ühiskonnas tekkida diskussioon erinevate maksusüsteemide plusside-miinuste üle?

Ja kindlasti ei kutsu Äripäev üles tulumaksuseadust restaureerima, sest me ei tahaks uuesti ka seda olukorda, kus kõik ettevõtted pidid juba pelgalt paberil kasumi tekkimisel tulumaksu maksma hakkama.

Kutsume üles arutelule. Niisiis, kellel on häid mõtteid, mida Eesti maksusüsteemiga peale hakata, kirjutage meile. Mitu pead on ikka mitu pead.

Autor: ÄP