Eesti Energia kiire kasv pidurdub

Aasta kokkuvõttes tuleb suurima riigi omanduses äriettevõtte ärikasum prognooside kohaselt samas suurusjärgus 2010. aasta ärikasumiga, mis oli 149 mln eurot.

Kontserni aastased koguinvesteeringud kasvavad eelmise aastaga võrreldes aga üle kahe korra ja ületavad sel aastal oodatavat ärikasumit üle kolme korra. Samuti näitab järgmise aasta riigieelarve projekt riigi kasvavat vajadust toetada eestimaalastele avalike teenuste osutamist riigile kuuluvate äriettevõtete dividendide abil.

Eesti Energia kasumit toetab jätkuvalt kõrge maailmaturuhinna tõttu edukas põlevkiviõli eksport. "Järgmisel aastal valmiv uus õlitehas kahekordistab õlitoodangu mahud ja võimaldab vedelkütuste äri tulemust parandada veelgi enam," usub Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Kontserni elektritootmise ja vabaturu elektrimüügi tulemus jäi aasta esimesel poolel nõrgaks tulenevalt kõrgest CO² kvoodihinnast. "Suvest alates toimunud CO² hinnalangus on parandanud põlevkivielektri konkurentsivõimet ja meie eduka elektri hulgimüügi tulemusel on elektritootmise kasumlikkus hakanud kolmandast kvartalist taastuma. See tasandas üheksa kuu vaates ka aasta esimese poole languse," sõnas Kaasik kontserni äritulemusest rääkides.

Heameelt võib tema sõnul tunda ka selle üle, et vaatamata üheksa kuu vaates vähenenud kasumlikkusele on Eesti Energia suurendanud hüppeliselt investeeringuid eestimaalaste elektrivarustusse ja tänu 1. augustist jõustunud võrgutasudele saab jaotusvõrk senisest rohkem elektrivõrku uuendada. "Jaotusvõrgu investeeringud annavad klientidele kõigist kontserni investeeringutest kindlasti kõige vahetumalt tunda," kinnitas Kaasik.

Kõige rohkem – 640 mln eurot – suunab Eesti Energia lähiaastatel investeeringuraha 2015. aastal valmiva Narva uue elektrijaama ehitusse. Kontserni suuruselt teine investeering on elektrivõrgu uuendamine. Järgmise kolme aasta jooksul parandab jaotusvõrk elektrivõrku 300 mln euro eest, tänu millele väheneb elektrikatkestuste arv ühe majapidamise kohta ligi 20%. Suuruselt kolmas investeering on uue õlitehase ehitus Auveres kogumaksumusega 207 mln eurot.

Eesti Energia suurinvesteeringute rahastamiseks on lisaks teenitud kasumile jätkuvalt vaja kaasata pikaajalist võõrkapitali laenu või võlakirjade näol. Samuti on Eesti Energia käimasolevate investeeringute toetuseks ja riigi energiajulgeoleku strateegia elluviimiseks vajalik riigi planeeritav omakapitali laiendus järgmisel aastal.