Elektripaigaldis vajab pidevat hooldust

E-Service ASi arendusdirektori Urmo Kesküla sõnul tuleks kontrollida kõiki elektripaigaldisi, olenemata suurusest ja iseloomust. "Ka kodumajapidamisi. Kõikidele uutele elektripaigaldistele tuleb enne kasutuselevõttu teha tehniline kontroll. Edasises kasutuses tuleb teha korralist tehnilist kontrolli kas kolme, viie või kümne aasta järel, näiteks eramutel kümne aasta järel ning haiglatel kolme aasta järel," rääkis ta.

Tehniline kontroll toob esile puudused. Kajak selgitas, et tehnilise kontrolli käigus hinnatakse elektripaigaldise korrasolekut, tutvutakse dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, vajadusel tehakse täiendavaid kontrollmõõtmisi.

"Kontrolli tulemuste põhjal hinnatakse, kas elektripaigaldis on korras või mitte. Kui see on korras, väljastatakse omanikule tunnistus nõuetele vastavuse kohta koos tehnilise kontrolli aruandega. Kui aga mitte, esitatakse omanikule ainult tehnilise kontrolli aruanne, milles on välja toodud avastatud puudused. Selle aruande põhjal saab omanik teada, mida tal elektripaigaldise kordategemiseks teha tuleb," rääkis Kajak. Tehnilist kontrolli teevad majandustegevuse registris registreeritud ettevõtjad, keda praegu Eestis on 29.

"Selleks peab igal objektil kindlaks määratud kohas (valvelauas või kontaktisiku juures) olema käidupäevik ja elektrisüsteemide hoolduspäevikud. Need dokumendid on esimene indikatsioon, kui põhjalikult ja kas üldse elektrik objekti külastab ning mida ta kontrollib," selgitas Soodla asjade käiku.

Käiduleping hanke korras. RKAS tellib tehnosüsteemide tehnohooldusteenust riigihangetega, lähtudes selles kinnisvara korrashoiu standardist EVS 807:2010.

"Elektrikäit on kogu lepingu mahust väike osa, kuigi tähtsuselt on tellitavate klassifikaatorite pingerea tippu kuuluv," selgitas Soodla.

"RKAS ei ole käidukorralduse piiriks tõmmanud seadusest tuleneva 100 A, vaid olenevalt objekti omapärast korraldame mõnikord elektrikäitu ka 63 A ja 80 A peakaitsmega objektidel. Keskmiselt on sellise lepingu pikkus kolm aastat, mille järel korraldatakse uus hange," rääkis Soodla.

"Eraldi sõlmitud käidulepingute arv ei ole objektide arvu suhtes määrava osakaaluga ja trend on selliste otselepingute vähenemisele - teenus kaetakse rohkemaid klassifikaatori koode hõlmavate lepingute koosseisus," märkis ta ja lisas, et lepingutasud järgivad majanduse üldisi langus- ja tõusukõveraid.

Käidukorraldaja peab määrama esimese liigi elektripaigaldisele, kõrgepingepaigaldisele ja madalpingepaigaldisele, mille peakaitse on suurem kui 100 amprit. Käidu teostamise eest vastutab käidukorraldaja, kes koostab käidukava, kontrollib selle järgimist ja on alati kättesaadav vajalike hooldustööde tegemiseks. Käidukorraldajaga lepingut sõlmides tuleb vaadata, et tal oleks vastav pädevustunnistus. Kui leping sõlmitakse käiduteenust pakkuva ettevõtjaga, peab see olema registreeritud kui elektritöö ettevõtja majandustegevuse registris ja lepingus peab olema märgitud, kes konkreetselt elektripaigaldise käiduga tegeleb.

Lepingut sõlmides tuleb omanikul läbi mõelda, mida käidukorraldajalt saada tahetakse. Käidukorraldajat ei ole mõtet määrata ainult selleks, et kord aastas vormistada elektripaigaldise ülevaatuse akt.

Autor: Tea Taruste