EHITUS. Üllatusteks tuleb valmis olla

Mida arvavad aga lõppevast aastast ehitusettevõtjad ise ja milliste mõtetega suunduvad järgmisesse? Äripäev palus neil vastata neljale küsimusele.

1. Milliste märksõnadega jääb meelde 2011?

2. Millised tänavu majanduses ja ehitusturul toimunud muutused/sündmused enim rõõmustavad ja millised kurvastavad?

Andres Aavik, Skanska EMV ASi juhatuse esimees1. Sisendite hinnatõus, oskustööjõu vähesus, elamuehituse taassünd ja seiskumine, CO2 projektide käivitumine.2. Kurvastab ELi laenkukriisi külmutav mõju meie niigi tundlikule elamuehitusturule. Ka kurvastab, et turusolkijad saavad segamatult ehitusturul tegutsemist jätkata. Rõõmustab, et riik kui suurim tellija on hakanud rohkem tähelepanu pöörama hangete paremale ettevalmistamisele.  3. “Ämber”: ERMi esimese hanke ettemääratud läbikukkumine tingituna liigmadala hinnapiiri seadmisest. Õnnestumine: ÜFi rahastamisega projektide stabiilne jätkumine, CO2 projektide käivitumine4. Tumedates toonides, peatöövõtjate likviidsuspuhvrid on kadunud. Lepingutingimused on töövõtjate jaoks raskemad kui kunagi varem, mis on ka üks hinnatõusu põhjustest. Kui riik ehk suurim tellija mõningaid põhimõtteid ei muuda, on oodata järgmist ehitusfirmade pankrottide lainet. See aga muudab päeva lõpuks allesjäänute taeva heledamaks. Seega, pole halba ilma heata.

Kaido Fridolin, ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees1. Ehitussektoris endiselt raske aasta. Ehituse hüppeline sisendhindade  tõus, kvalifitseeritud tööjõu vähesus seoses tööjõu vooluga Soome, endiselt pingeline konkurents peatöövõtu turul.2. Rõõmustavat on vähe, praktiliselt polegi. Rõõmu pakub see, et vaatamata keerulisele ehitusturu olukorrale on Oma Ehitaja suutnud oma lepingulised kohustused partnerite ees korrektselt täita.Kurvastab üldine ehitusturu madalseis ja ka hankijate (üksikute eranditega) käitumine riigihangete korraldamisel, mis ei toeta ehitusturu elavnemist.3. Globaalselt ehitusturgu mõjutav aasta “ämber” on tõenäoliselt otsus realiseerida CO2 vahendid sadade väikeste projektide kaupa. Aasta õnnestumine: vaatamata viimaste aastate ehitusturu keerulisele olukorrale ehitustegevus Eestis jätkub ja on ka neid ettevõtteid, kes selles valdkonnas edasi tegutseda tahavad ning jõuavad.4. Värvid on loodetavasti jätkuvalt sinine, must ja valge. Kuid tervikuna tuleb aasta 2012 ehitajatele endiselt raske ja keeruline. Majanduse ja turu arengud on Euroopa uudiste valguses ettearvamatud. Konkurents on endiselt tihe.

Tõnis Pleksepp, ASi TREV-2 Grupp juhatuse esimees1. Kiire “aastaaegade vahetus“ ja “väga külm sügis” majanduses. Algas ju meie aasta värskete “eesti-euro värvidega” ehk igati lootusrikkalt. Mõni kuu hiljem alanud hooaeg ehmatas suurte hinnatõusudega, s.h eriti karmilt teedeehitajaid bituumeni hinna tõusuga. Aasta viimased kuud on viinud kõigi mõtted jälle eurole ja arengutele tervikuna, kuid kõvasti muutunult ja väga segaste  prognoosidega.2. Majanduslikku hüpet ju polnud, kuid ehitusturg siiski kasvas. Väikest rõõmu jätkus kõigile. Kurb, et bituumeni hinna indeksi osas, mis maandaks maailmaturu hinnast tulenevaid riske, pole otsuseid vastu võetud ning taotlused on kadunud kabinettide vaikusesse.Ebameeldiv tendents on vaidlused tellijatega, mis käivad läbi juristi. Tellijad võiks rohkem usaldada oma inseneridest ametnikke ja järelevalve firmade insenere. Koostööst sünnivad ju parimad tulemused.3. Teedeehituse turu üks kummalisi sündmusi oli  firma ASi Eesti Teed asutamine. Majanduslikult  ilmselt lõpuni läbi kaalumata otsus ei saa olla riigile kasulik. Õnnestumine tulenes loodusest: soe sügis võimaldas, aasta algul lepingute venimise või muule venitamisele vaatamata, nii mõnegi objekti lõpetada.4. Uus aasta võib olla värvikirev, kuid usun eelnenud nelja aasta karastusse ja kogemusse. Pakkumised hangetel on loodetavasti veelgi tasakaalukamad, riske võetakse vähem. Samas turg on jätkuvalt pingeline.

Jaano Vink, Nordecon  ASi juhatuse esimees1. Segaste emotsioonide aasta, majandusruum on andnud nii positiivseid kui ka negatiivseid signaale, helgemad toonid on kiiresti vahetunud mustemate vastu ja jälle vastupidi.2. Enim rõõmustab see, et vaatamata kõigele on korrastumine ehitusturul jätkunud ja tasapisi ollakse liikumas paranemise poole. Kahjuks on protsess ikka vaevaline ja lööke võib saada ka mujal maailmas toimuvalt.3. Õnnestumiseks pean Koidula piiripunkti tähtaegset valmimist. See projekt andis kriisi ajal tööd ja leiba väga paljudele ehitusala inimestele. “Ämbreid” on ehitajatel palju ning eks igaüks teab enda omi kõige paremini.4. Kardan, et ka järgmine aasta kipub tulema värvikas, kus heledamad ja tumedamad toonid võivad vahelduda kuudega. Ehk siis tuleks valmis olla erinevateks üllatusteks.

Andres Aavik, Skanska EMV ASi juhatuse esimees1. Sisendite hinnatõus, oskustööjõu vähesus, elamuehituse taassünd ja seiskumine, CO2 projektide käivitumine.2. Kurvastab ELi laenkukriisi külmutav mõju meie niigi tundlikule elamuehitusturule. Ka kurvastab, et turusolkijad saavad segamatult ehitusturul tegutsemist jätkata. Rõõmustab, et riik kui suurim tellija on hakanud rohkem tähelepanu pöörama hangete paremale ettevalmistamisele.  3. “Ämber”: ERMi esimese hanke ettemääratud läbikukkumine tingituna liigmadala hinnapiiri seadmisest. Õnnestumine: ÜFi rahastamisega projektide stabiilne jätkumine, CO2 projektide käivitumine4. Tumedates toonides, peatöövõtjate likviidsuspuhvrid on kadunud. Lepingutingimused on töövõtjate jaoks raskemad kui kunagi varem, mis on ka üks hinnatõusu põhjustest. Kui riik ehk suurim tellija mõningaid põhimõtteid ei muuda, on oodata järgmist ehitusfirmade pankrottide lainet. See aga muudab päeva lõpuks allesjäänute taeva heledamaks. Seega, pole halba ilma heata.

Tõnu Kull, ASi Maru Ehitus juhatuse esimees1.  2011 jääb meelde kui töökas ja kiirete muutuste aeg. Aasta alguses tärkama hakanud optimism sumbus aasta arenedes sisendhindade tõusu ja üleeuroopalisse ebakindlusesse.Maru Ehituse jaoks oli see kiire kasvu ja huvitavate, kuid samas raskete projektide aasta.2. Rõõmustab see, et Eesti majandus tervikuna liigub õigel kursil. Kurvastab see, et suur osa  Euroopast veel ei liigu. See mõjutab paratamatult ehitusturgu nüüd ja tulevikus. Aga pakub ka võimalusi.3. Ise me väga suuri “ämbreid”  ei kolistanud. Olime oma tegemistega niipalju hõivatud, et ka teiste “ämbreid” ei jõudnud märgata. Ilmselt olid need kõigil, eelkõige kiire hinnatõus ja vale hinnaga sõlmitud lepingute täitmine.Õnnestumine on see, et enamus ehitusfirmasid on suutnud ellu jääda ja töötajaid hoida.4. Näen aastat 2012 Eestimaa augustilõpu taeva värvides. On süngeid pilvi ja kõva tuult, aga vahetevahel võib ootamatult soe päike välja tulla. Tuleb kõigeks valmis olla ja kiiresti reageerida.