Tarmo Mutso: hoiame kulusid kokku

Pressihommikul hotellis Kolm Õde istuvad ühise laua taha Läti turismiarendusagentuuri direktor Armandas Slokenbergs, Leedu riikliku turismiameti direktor Raimonda Balniene ja EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Viimane neist avab ka pressikonverentsi ja märgib:" Meil on olnud kümme kohtumist ja täna on nagu juubelikohtumine. Rääkisime üle tegevuskava aastaks 2012, kuid paime paika põhimõtted kuni aastani 2012."

Leedu turismiameti juhi Raimonda Balniene sõnul tuli neil 2010. aastal turiste sisse 1,5 miljonit, mis teeb kasvuks 9%, ja siseturism oli 2,45 miljonit (+0,9%)," . Läti esindaja Armandas Slokenbergsi sõnul kasvas neil selle aasta esimeses pooles välisturistide arv 31% ja positiivne trend peaks jätkuma.

Järgneb väike intervjuu Tarmo Mutsoga:

Kui suur on kulude kokkuhoid Eesti jaoks?

See on 2/3 kuna me kolme peale jagame. Kuid need summad on iga üksiku tegevuse juures eraldi. Praegu näiteks räägime Saksamaale esindusteenuse sisseostmist, kes tutvustaks professionaalidele Balti brändi, siis iga osapoole osa selles on 75 000 eurot. Kokkuliidetuna peaks seda muidu tegema üksipäini.

Kas on plaanis luua ka ühine bränd? Nagu Eestis meil on “Welcome to Estona”.

See oli meil päevakorras ja tekitas kõige rohkem ka elevust. Kuid me leppisime kokku, et me räägime Baltikumi brändist sõnumis – tulge Baltikumi. Ja me leppisime kokku, et ükskõik kes meist kolmest käib kuskil kaugemal, siis tal on kaasas kolme Balti riigi ühisesitlus, mille me välja töötame. Kuid visuaalne kontseptsioon ei saa olema selline, et oleks ühine Baltikumi bränd. Täna me pole selleks valmis.

Sest see oleks konkurent Eesti brändile “Welcome to Estonia”?

Pigem täna veel segadust tekitav. Kõigil kolmel riigil on oma brand välja töötanud ja meil on põhjust seda kasutada ja need ka ühte esitlusse kokku panna.

Kui suureks takistuseks võiksid olla airBalticu probleemid Balti riikide turismi edendamisel?

Ei ole liiga suur probleem, sest meil on olnud palju ühisprojekte, kus meie toetajaks ja partneriks on olnd ka airBaltic. Nendes projektides on nad alati väga korrektselt kaasa mänginud.

Kuid airBalticu saatus on veel ju lahtine.

Tõepoolest. Ja tegelikult on siiras huvi ju see, et Lätil ja Leedul läheks hästi, et turul oleks tooteid, kes ei tekitaks halba kuvandit või halba mainet. Sest automaatselt laieneb see paljudes kohtades ju kogu Baltikumi peale. Ja airBaltic, nagu nimigi juba ütleb, kui toimub sellega segadusi, ja hullem, veel sigadusi, siis pole haavatud vaid Läti maine, vaid tegelikult ka teised. Siin pole põhjust kahjurõõmu tunda. Loodame, et airBalticu tulevik kujuneb selgeks ja heaks.